Olen nüüd Tasmaanias olnud varsti 2 nädalat. Viimane nädal ei ole õieti midagi teinud. Esimene nädal käisime tüdrukutega ringi sõitmas ja nii palju kui ma olen siin ringi käinud, siis ma jumaldan Tasmaaniat, see on koht kuhu võiksin kolida. Peaaegu sama suur kui Iirimaa, kuid elanikke on ainult 500 000. Siin on nii palju puutumata loodust, et mine hulluks.
Elan alates laupäevast Chrissy sõbra juures, elamise eest me maksma ei pea, kuid peame natuke tema heaks tööd tegema. Mina ja Veruca värvime uksi ning Amelea ning Chrissy rajavad köögivilja aeda. st nad korjavad hobuse sitta väetiseks. Tegelikult peaksin seda mina tegema, sest ma seletasin kuidas mulle meeldib loodus ning gardening, aga peale tundi aega hobusesita korjamist, ei meeldi mulle enam gardening ega ka hobused. Mul läks süda ikka küllaltki pahaks. Seega mõte, et ma kunagi hobused võtan, kadus küll ära. Aga uksi meeldib mulle värvida. Ja maja ninhg koht kus elame on ka super. Ilus vaade mägedele. seega elan ma paradiisis, kuigi paradiisi jaoks on tegelikult päris jahe siin. Vaadeke kui positiivselt ma kirjutan nagu poleks midagi halba juhtunud. midagi juhtuski, nagu alati sain ma kõrvetada. See tore ja armas inglise noormees, kellest ma siin enne kirjutasin on üks viimane siga. A dickhead, a fucking cunt! Emake, loodan et sa aru ei saanud. Kui sa arvad, et oled elus kõike näinud ning midagi hullemaks minna ei saa, siis palun vaadeke mind ja näete alati saab hullemaks minna. 10 tundi enne lennukile minekut saadetakse sulle külm sõnum, et sorry, mul on teine. Kuidas saab üks inimene nii käituda? Ma ei tea tast rohkem midagi ning arvatavasti ei saagi kunagi teada, mitte kunagi ei saa teada, mis juhtus ja kaua ta mulle valetas ja kaua ta mind lollitas. Aga aitab sellest, mis ei tapa, teeb tugevaks ning nagu aru saate olen ma ikka veel elus. Ja kui ma eestisse tagasi tulles olen lesbi, siis teate miks. aaa natuke šokeerivat teile veel. Ma reisin kolme tüdrukuga ja kaks neist on lesbid ning nad on paarike. Amelea tegelikult ei olnud enne Chrissyt, seega ma nägin pealt kuidas toimus tema muutumine ning tean kõike ta mõtteid selle juures. Ja kui ma näen neid praegu koos, siis võin öelda, ma ei ole näinud kunagi ühtegi nii õnnelikku ning armast paari. Ja nad mõlemad on nii head inimesed, nemad on minu tugi hetkel. kuid jah vaadetes kui õnnelikud on, siis on mul veel teinegi põhjus muuta oma orientatsiooni.
Reisimisest ma ei oska hetkel rohkem kirjutada. oskan vaid öelda, et tasmaania on maagiline, siin sajab isegi siis, kui taevas säravad tähed ning paistab kuu ning mitte kuskil ei ole mitte ühtegi pilve. vot nii maagiline on siin. Ah unustasin rääkida, et mees kelle juures elame on imeline. ta on väga spirituaalne ning väga soe ning tänu temale olen veel tasmaanias ning tema jutt aitas mind mitte hulluks minemast. jah maailmas on veel häid inimesi ning mina olen üks neist!!!
jajaa, ma tõesti varsti ostan endale pileti koju, juuli keskpaigaks siis ning olen kuni oktoobrini ning siis tagasi siia suurte võimaluste maale.
xxx
Thursday, April 29, 2010
Thursday, April 15, 2010
still alive and still down under
vabandan kõigi ees, kes mu blogi loevad ning ootavad uut postitust. Pole olnud viitsimist kirjutada, sest suhtlen inimestega kas msn.is või kirjutades ja tobe on kõike uuesti kirja panna. Eelmine reede lõpetasin siis oma töö Casellas. Viimase nädala töötasin hommikuvahetuses, mis tähendas seda, et töö algas kell 7 hommikul ja lõppes 3 päeval. Imelik oli valges töötada ning päikest näha. Päris raske oli ka, sest ma ei osanud enam öösel magada ja tänu sellele pidin viimane päev töölt varem koju tulema, sest pea käis ringi ja paha oli olla tänu magamatusse. samuti vb ka tänu sellele, et panin natuke pidu eelmine päev. Aga see ei loe, sest nii hullult ei pannud, ainult paar õlut. Igatahes on mu töö nüüd läbi ja ma ei säästnud nii palju kui lootsin ja kui palju lubati.
Griffithis lahkusin teisipäeva öösel, tulin melbourne ära. Olin melbournes kaks ööd, käisin shoppingul, sain vana tuttava zoraniga kokku ning esimesel õhtul käisin ross noble´t vaatamas. Minu jaoks oli see esimene kogemus vaadata päris elus stand up comedy´t. Väga hea oli, naersin nii, et pärast olid kõhulihased valusad. Hetkel olen Tiiu juures Pakenhamis ning homme lähen tagasi melbourne, saan vana korterikaaslasega kokku ning tüdrukutega kellega lähen tasmaaniasse. Tasmaanias plaanin olla kaks-kolm nädalat. pileteid tagasi pole veel ostnud. Peale tasmaaniat lendan brisbane´i tobyle järgi. Nüüd vist oleks õige aeg maida, et mul on siin austraalias keegi tekkinud. Ta on inglane ning väga armas inimene. Oleme koos olnud varsti 1,5 kuud, minu jaoks suht pikk aeg. enne seda olime väga head sõbrad. Igatahes vaatame kaua me veel koos oleme. Tasmaanias hakkan ma tööle, pean seal töötama vähemalt 2 päeva legaalselt, sest mul on kaks päeva puudu, et saada endale teise aasta viisa. Jälle üks uudis, ma plaanin austraaliasse kauemaks jääda. Koju tulen juulis ning austraalia tagasi tulen oktoobri alguses. Tahan natuke kodus olla, sest tähtsad sündmused on seal.
Kuna ma tulen austraaliasse tagasi, siis jäävad minu õpingud eestis pooleli. Kunagi jätkan neid, kuid võib-olla ka mitte. Eks aeg näitab jälle.
Üritan millalgi jälle kirjutada, arvatavasti tasmaanias, vähemalt nüüd hakkab midagi jälle juhtuma. Griffithis olles oli ainult töö, magamine ning nädalavahetustel pidu, midagi erilist ei juhtunud.
xxx
Griffithis lahkusin teisipäeva öösel, tulin melbourne ära. Olin melbournes kaks ööd, käisin shoppingul, sain vana tuttava zoraniga kokku ning esimesel õhtul käisin ross noble´t vaatamas. Minu jaoks oli see esimene kogemus vaadata päris elus stand up comedy´t. Väga hea oli, naersin nii, et pärast olid kõhulihased valusad. Hetkel olen Tiiu juures Pakenhamis ning homme lähen tagasi melbourne, saan vana korterikaaslasega kokku ning tüdrukutega kellega lähen tasmaaniasse. Tasmaanias plaanin olla kaks-kolm nädalat. pileteid tagasi pole veel ostnud. Peale tasmaaniat lendan brisbane´i tobyle järgi. Nüüd vist oleks õige aeg maida, et mul on siin austraalias keegi tekkinud. Ta on inglane ning väga armas inimene. Oleme koos olnud varsti 1,5 kuud, minu jaoks suht pikk aeg. enne seda olime väga head sõbrad. Igatahes vaatame kaua me veel koos oleme. Tasmaanias hakkan ma tööle, pean seal töötama vähemalt 2 päeva legaalselt, sest mul on kaks päeva puudu, et saada endale teise aasta viisa. Jälle üks uudis, ma plaanin austraaliasse kauemaks jääda. Koju tulen juulis ning austraalia tagasi tulen oktoobri alguses. Tahan natuke kodus olla, sest tähtsad sündmused on seal.
Kuna ma tulen austraaliasse tagasi, siis jäävad minu õpingud eestis pooleli. Kunagi jätkan neid, kuid võib-olla ka mitte. Eks aeg näitab jälle.
Üritan millalgi jälle kirjutada, arvatavasti tasmaanias, vähemalt nüüd hakkab midagi jälle juhtuma. Griffithis olles oli ainult töö, magamine ning nädalavahetustel pidu, midagi erilist ei juhtunud.
xxx
Sunday, February 28, 2010
28. veebr
I´m still alive.
ma ei ole siia väga pikalt midagi kirjutanud. Pole olnud viitsimist. Olen nüüd rohkem kui kuu aega tööl käinud. Samuti olen ka treeningul käinud, sain väikse CPR koolituse ning ka confined spaces´i koolituse, minu confine space´i ticket kehtib kaks aastat. See tähendab seda, et võin Austraalias ning uus meremaal kinnistes asjandustes töötada,kinnine on siis näiteks tehastes tankid.
Käin tööl viis ööd nädalas, üks nädal käisin kuus ööd. Suht läbi olen, sest ma ei oska siiani päeval eriti magada. Esimesed kaks nädalat magasin ööpäeva jooksul ainult neli tundi, nüüd tulevad juba ka seitsetunnises magamised, mis on väga hea.
Öötöö on mõnes mõttes üks nõme asi, tööl käimisele raiskan ma 10 tundi, siis ülejäänud aja magan või üritan magada, vaatan natuke tv seriesi ning röögin hosteli rahvaga. ma elan super mõnusas korteris, rahvas on tore siin. nädalavahetustel panen pidu ning siis päeva muidugi magan jälle. Kõige mõnusam öö on, pähapäeva öö, sest siis on minul ja Ameleal Sunday session-st mängime drinking game´ina Unot või siis higher or lower´it või siis muid kaardimänge. Mina ja Amelea teeme seda juba viiendat pühapäeva nüüd, st täna on siis juba viies kord. Me ei ole kunagi seda kahekesi teinud, tavaliselt on keegi alati ka veel olnud, kolmel korral on olnud Chrissy ning eelmine kord olid kaks poissi ning täna liitub meiega päris palju rahvast. sunday sessioni eesmärk on püsida üleval kella kuueni hommikul ning siis magama minna. oleme sellega alati hakkama saanud, raske on see sellepärast sest laupäeva öösel kustume tavaliselt kell kolm ära ning see ajab öövahetuse reziimi sassi ning siis pühapäeva ööga üritame seda tagasi saada.
Seega ma ei olegi midagi erilist siin teinud, tööl käinud ning pidu pannud. Mõnikord olen ka käinud gymis ning ujumas.
aa ma peaks vast kirjutama mida ma tööl teen. Olen RVDide peal, need on sellised ringikäivad masinad, mis puhastavad veinipõhjasid igasugusest ajamast. filtrid siis põhimõtteliselt. MInu ülesandeks on iga tund ronida üles tankide osta, mis on 13-15 meetri kõrgused, ning võtta seal mahlade, veinide kõrgused. Võttan dippe ainult nendest tankidest, mida RVDid kasutavad ning vahel ka teistele dippe, kui palutakse. Kanname koguaeg nn radiod enda küljes. Mina olen channel 5´il. Kui olen dipid ära võtnud, siis kobin anna tagasi kannan tulemused tahvlile või siis teatan neile, kes palusid teenet. kannan tulemused ka oma data sheetidele ning siis vaatan, mis RVDid teevad. pean kandma datasheetidele RVDide tegevused tunnis, et mis kellaaeg läks producti peale, mis kell pesti jne. RVDisid on 8. Samauti pean rvdide plate puhastama ning vahel pesen ka neid. Mulle enda töö meeldib, kuid jalad on mul väga läbi.Iga tund nende tankide otsa ronida on päris kurnav. Mul on hetki, kus mul on niisamagi valus käia.
Muide ma ostsin endale IPod nano, pisike armas sinene olevus on mul nüüd.
ma ei oskagi rohkem kirjutada.
Aa ükskord pidin töö juures surma saama. See oli päris hull kogemus, mul läks tükiks ajaks söögiisu ära ning siiani kardan forklifte. Minu kaastöötaja sõitis forkliftiga suht kiiresti ning selle peal oli kaks üle 300 kg kaaluvat earth bagi. Ma sõitis mulle liiga lähedale ning pidurdas järsult, mõlemad earth bagid lendasid maha ning mina olin täpselt nende kotikeste all. Õnneks toimus asi kudagi aeg luubis minu jaoks, sest viimane asi mida ma nägin oli see, kuidas ülemine bag kukkuma hakkas ning oli üsna minu pea kohal. Õnneks on mul küllaltki kiire reaktsioon ning ma suutsin tagasi hüpata ning siis lendasid bagid mõnuga maha, ma kõndisin metallaia läheduses, see läks peale õnnetust täiesti kõveraks. Forklifti juht sai ka suht suure ehmatuse, sest tema arvas korraks, et ma jäin kottide alla. Igatahes tuli ta oma masinakesest suht kaamena välja ning käed värisesid. Kui ma oleks taht ma oleks võinud ülemustele kaevata ning ta oleks töö kaotanud, aga mina hea inimene ei teinud midagi, sest me saame taga väga hästi läbi. Vot see on minu meeldejäävam kogemus viimase kuu jooksul.
Ma üritan siis mõelda, mis veel juhtunud on. tegelikult on veel siin asju juhtunud, kuid need ei ole laiemale publikule:). Ja ma tean nüüd, et Monza sa oled nüüd pettunud, kuid sinu rõõmuks võin ma sulle öelda, et ma kirjutan sulle alati kõigest, sina oled kõige rohkem update´itud.:P
ma ei ole siia väga pikalt midagi kirjutanud. Pole olnud viitsimist. Olen nüüd rohkem kui kuu aega tööl käinud. Samuti olen ka treeningul käinud, sain väikse CPR koolituse ning ka confined spaces´i koolituse, minu confine space´i ticket kehtib kaks aastat. See tähendab seda, et võin Austraalias ning uus meremaal kinnistes asjandustes töötada,kinnine on siis näiteks tehastes tankid.
Käin tööl viis ööd nädalas, üks nädal käisin kuus ööd. Suht läbi olen, sest ma ei oska siiani päeval eriti magada. Esimesed kaks nädalat magasin ööpäeva jooksul ainult neli tundi, nüüd tulevad juba ka seitsetunnises magamised, mis on väga hea.
Öötöö on mõnes mõttes üks nõme asi, tööl käimisele raiskan ma 10 tundi, siis ülejäänud aja magan või üritan magada, vaatan natuke tv seriesi ning röögin hosteli rahvaga. ma elan super mõnusas korteris, rahvas on tore siin. nädalavahetustel panen pidu ning siis päeva muidugi magan jälle. Kõige mõnusam öö on, pähapäeva öö, sest siis on minul ja Ameleal Sunday session-st mängime drinking game´ina Unot või siis higher or lower´it või siis muid kaardimänge. Mina ja Amelea teeme seda juba viiendat pühapäeva nüüd, st täna on siis juba viies kord. Me ei ole kunagi seda kahekesi teinud, tavaliselt on keegi alati ka veel olnud, kolmel korral on olnud Chrissy ning eelmine kord olid kaks poissi ning täna liitub meiega päris palju rahvast. sunday sessioni eesmärk on püsida üleval kella kuueni hommikul ning siis magama minna. oleme sellega alati hakkama saanud, raske on see sellepärast sest laupäeva öösel kustume tavaliselt kell kolm ära ning see ajab öövahetuse reziimi sassi ning siis pühapäeva ööga üritame seda tagasi saada.
Seega ma ei olegi midagi erilist siin teinud, tööl käinud ning pidu pannud. Mõnikord olen ka käinud gymis ning ujumas.
aa ma peaks vast kirjutama mida ma tööl teen. Olen RVDide peal, need on sellised ringikäivad masinad, mis puhastavad veinipõhjasid igasugusest ajamast. filtrid siis põhimõtteliselt. MInu ülesandeks on iga tund ronida üles tankide osta, mis on 13-15 meetri kõrgused, ning võtta seal mahlade, veinide kõrgused. Võttan dippe ainult nendest tankidest, mida RVDid kasutavad ning vahel ka teistele dippe, kui palutakse. Kanname koguaeg nn radiod enda küljes. Mina olen channel 5´il. Kui olen dipid ära võtnud, siis kobin anna tagasi kannan tulemused tahvlile või siis teatan neile, kes palusid teenet. kannan tulemused ka oma data sheetidele ning siis vaatan, mis RVDid teevad. pean kandma datasheetidele RVDide tegevused tunnis, et mis kellaaeg läks producti peale, mis kell pesti jne. RVDisid on 8. Samauti pean rvdide plate puhastama ning vahel pesen ka neid. Mulle enda töö meeldib, kuid jalad on mul väga läbi.Iga tund nende tankide otsa ronida on päris kurnav. Mul on hetki, kus mul on niisamagi valus käia.
Muide ma ostsin endale IPod nano, pisike armas sinene olevus on mul nüüd.
ma ei oskagi rohkem kirjutada.
Aa ükskord pidin töö juures surma saama. See oli päris hull kogemus, mul läks tükiks ajaks söögiisu ära ning siiani kardan forklifte. Minu kaastöötaja sõitis forkliftiga suht kiiresti ning selle peal oli kaks üle 300 kg kaaluvat earth bagi. Ma sõitis mulle liiga lähedale ning pidurdas järsult, mõlemad earth bagid lendasid maha ning mina olin täpselt nende kotikeste all. Õnneks toimus asi kudagi aeg luubis minu jaoks, sest viimane asi mida ma nägin oli see, kuidas ülemine bag kukkuma hakkas ning oli üsna minu pea kohal. Õnneks on mul küllaltki kiire reaktsioon ning ma suutsin tagasi hüpata ning siis lendasid bagid mõnuga maha, ma kõndisin metallaia läheduses, see läks peale õnnetust täiesti kõveraks. Forklifti juht sai ka suht suure ehmatuse, sest tema arvas korraks, et ma jäin kottide alla. Igatahes tuli ta oma masinakesest suht kaamena välja ning käed värisesid. Kui ma oleks taht ma oleks võinud ülemustele kaevata ning ta oleks töö kaotanud, aga mina hea inimene ei teinud midagi, sest me saame taga väga hästi läbi. Vot see on minu meeldejäävam kogemus viimase kuu jooksul.
Ma üritan siis mõelda, mis veel juhtunud on. tegelikult on veel siin asju juhtunud, kuid need ei ole laiemale publikule:). Ja ma tean nüüd, et Monza sa oled nüüd pettunud, kuid sinu rõõmuks võin ma sulle öelda, et ma kirjutan sulle alati kõigest, sina oled kõige rohkem update´itud.:P
Wednesday, January 20, 2010
7.jaanuar
Pole jälle mahti saanud, et blogi kirjutada. Vahepeal on isegi aastanumber vahetunud. Mina võtsin selle igatahes ookeani ääres vastu.
Mõtlesin, et üritan nüüd tagant järgi midagi kriblada. Alustan siis täna asjade meenutamisega. Hetkel olen ma Sydneys. Viibin siin ainult ühe päeva, homme lähen juba Griffithi, väike elevus on sees, sest pole griffithi tegelasi ju ammu näinud ning homme toimub juba majapidu meil. Ning laupäevaks on plaanitud välja pubisse minna. Juhuuu. Seega ootab mind ees nüüd kaks nädalat pidu ja pillerkaar ning peale seda lõbusat osa pean ma hakkama kuus päeva nädalas tööl käima ning puhkuseks ei ole enam siis üldse aega. Natuke pelgan ka seda suurt töötamist, kuid raha nimel on ju inimesed peaaegu kõigeks valmis.
Sydneysse jõudsin täna kell viis õhtul, tormasin või õigemini roomasin oma kolme kotiga kõige lähemasse backerisse, mis ei ole v'ga odav, kuid ma ei jaksanud lihtsalt edasi minna.Minu suur seljakott oli millegi pärast väääääga raske, arvatavasti kaalub küll üle 20kg. Bussijuht ei jõudnud seda ühe käega korralikult bussi alumisest luugist välja tõsta, pidin talle appi minema. Aga nüüd tuli mul tahtmine filmi natuke vaadata ning siis tuttu minna, sest pean homme kell kuus hommikul end jälle üles ajama, täna rongis väga hästi ei maganud, ning öösel magasin ka ainult kaks tundi. Seega on korralik väsimus peal. Griffithis üritan siis hakata kirjutama. Esimestel päevadel pole selleks arvatavasti aega, kuid hiljem kindlasti.
21.Jaanuar
Kõigepealt palju õnne kallile Rudolfile. Rudolf loodan, et sul tuleb korralik pidu, kahjuks ei saa täna su auks napsi võtta, kuna hommikul pean tööle minema ning alkoholi sisaldus veres peab olema 0.
Nagu näete ei ole ma jälle vahepeal midagi kirjutanud. Kiire on olnud ning ei ole olnud tahtmist ka kirjutada. Sidneys lubasin, et kirjutan asju järgi, kuid selle jätan ma täna küll ära. Vb kirjutan kunagi tulevikus. Nii palju võin öelda, et aastavahetusel olin Birbie saarel, võtsin aastavahetuse vastu rannas ning päras öösel tegin ka skinny dippingut. Peale aastavahetus sõitsime Katriniga niisama ringi ning nautisime ookeani. Käisime ka zoos, koaalasid kallistamas, sain ka seda teha. Koaalad on maailma nunnumad loomad. Nende karv on nii pehme ja mõnus. Nad on lihsalt liiga armsad. Ma olin nagu väike laps, kui sain koaala sülle. Sel hetkel olin küll maailma õnnelikum inimene. Peale tuuritamist käisin mõned päevad tööl ning siis tulin Griffithi ära. Ma olin nii ärevil, kui siia lõpuks jõudsin. Ja muidugi läks meil kohe siin peoks ära ning nüüd ongi põhimõtteliselt kaks nädalat järjest pidu olnud. Esimesel laupäval oli ka korralik pidu ning minul ning ühel inglise poisil keesid tunded üle, mis lõpuks lõppes sellega, et ta sai mult peksa. Ja tõsiselt ma andsin poisile peksa, mitte mingi bitch slap, vaid korralik peks. Nüüd kardab ta mind nii, et jube. Järgmisel päeval oli tal nägu paistes ning punane ning minul nukid valusad. Ma olen enda üle päris uhke:). Aga aitab sellest, ülejäänud peod on möödunud ilma eriliste vahejuhtumisteta. Griffithis mulle meeldib ning jään siia siis veel kolmeks kuuks.
Oma veinitehase tööd alustan siis homme, esimesed päevad on koolitused ning erinevad katsed. Korralikud peaksin hakkama tööle järgmine kolmapäev. Mina sain endale öövahetuse, see tähendab seda, et järgmised kolm kuud hakkan ma käima tööl 23.00-07.00 ning magama hakkan päeval. Raha hakkan ka korralikult teenima. Mind on nimetatud hosteli kõige parema õnnega inimeseks. Sain veinitehase töö läbi juhuse( tööle kandideerisid sellised inimesed, kes olid juba aasta otsa plaaninud Gasellas tööd saada-ning osad neist ei saanud) ning nüüd, kus kõik palvetasid, et saada öist vahetust ning mina olin see, kellel oli suva, mis vahetuse saan, sai öövahetuse. Öövahetuse sai 14 inimest meie hostelist ning nendest ainult kolm tüdrukut. Seega vahel on ka mul õnne. Imelik on mõelda, et mu elurütm muutub nii palju. Õhtuti enam pidu ei saa panna ning ega hommikulgi midagi teha ei saa, sest tööjuures korraldatakse aegajalt narko ning alko teste ja kui vahele jääd, siis on kõik läbi.
Ma olen siin griffithis kolm päeva tööl käinud, meloneid kõplamas. Täiesti mõttetu töö, kuid vähemalt sai natuke lisaraha. Kui enne tundus elu austraalias mulle väga kallis, siis nüüd olen ma harjunud juba. Näiteks ostsin ma endale 50 dollari eest siidrit ning ma isegi ei pilgutanud silma. Arvatavasti, kui ma suvel eestisse tulen, siis ma lähen lolliks seal, sest kõik tundub nii odav.
Aa, ma lähen nädalavahetuseks vist Melbourne koos Kathe ning Hennaga, tüdrukud lähevad suurde linna pidutsema. Pean jälle lõpetama, lähen poistega töösaapaid ostma.
Kunagi kriblan jälle.
Pole jälle mahti saanud, et blogi kirjutada. Vahepeal on isegi aastanumber vahetunud. Mina võtsin selle igatahes ookeani ääres vastu.
Mõtlesin, et üritan nüüd tagant järgi midagi kriblada. Alustan siis täna asjade meenutamisega. Hetkel olen ma Sydneys. Viibin siin ainult ühe päeva, homme lähen juba Griffithi, väike elevus on sees, sest pole griffithi tegelasi ju ammu näinud ning homme toimub juba majapidu meil. Ning laupäevaks on plaanitud välja pubisse minna. Juhuuu. Seega ootab mind ees nüüd kaks nädalat pidu ja pillerkaar ning peale seda lõbusat osa pean ma hakkama kuus päeva nädalas tööl käima ning puhkuseks ei ole enam siis üldse aega. Natuke pelgan ka seda suurt töötamist, kuid raha nimel on ju inimesed peaaegu kõigeks valmis.
Sydneysse jõudsin täna kell viis õhtul, tormasin või õigemini roomasin oma kolme kotiga kõige lähemasse backerisse, mis ei ole v'ga odav, kuid ma ei jaksanud lihtsalt edasi minna.Minu suur seljakott oli millegi pärast väääääga raske, arvatavasti kaalub küll üle 20kg. Bussijuht ei jõudnud seda ühe käega korralikult bussi alumisest luugist välja tõsta, pidin talle appi minema. Aga nüüd tuli mul tahtmine filmi natuke vaadata ning siis tuttu minna, sest pean homme kell kuus hommikul end jälle üles ajama, täna rongis väga hästi ei maganud, ning öösel magasin ka ainult kaks tundi. Seega on korralik väsimus peal. Griffithis üritan siis hakata kirjutama. Esimestel päevadel pole selleks arvatavasti aega, kuid hiljem kindlasti.
21.Jaanuar
Kõigepealt palju õnne kallile Rudolfile. Rudolf loodan, et sul tuleb korralik pidu, kahjuks ei saa täna su auks napsi võtta, kuna hommikul pean tööle minema ning alkoholi sisaldus veres peab olema 0.
Nagu näete ei ole ma jälle vahepeal midagi kirjutanud. Kiire on olnud ning ei ole olnud tahtmist ka kirjutada. Sidneys lubasin, et kirjutan asju järgi, kuid selle jätan ma täna küll ära. Vb kirjutan kunagi tulevikus. Nii palju võin öelda, et aastavahetusel olin Birbie saarel, võtsin aastavahetuse vastu rannas ning päras öösel tegin ka skinny dippingut. Peale aastavahetus sõitsime Katriniga niisama ringi ning nautisime ookeani. Käisime ka zoos, koaalasid kallistamas, sain ka seda teha. Koaalad on maailma nunnumad loomad. Nende karv on nii pehme ja mõnus. Nad on lihsalt liiga armsad. Ma olin nagu väike laps, kui sain koaala sülle. Sel hetkel olin küll maailma õnnelikum inimene. Peale tuuritamist käisin mõned päevad tööl ning siis tulin Griffithi ära. Ma olin nii ärevil, kui siia lõpuks jõudsin. Ja muidugi läks meil kohe siin peoks ära ning nüüd ongi põhimõtteliselt kaks nädalat järjest pidu olnud. Esimesel laupäval oli ka korralik pidu ning minul ning ühel inglise poisil keesid tunded üle, mis lõpuks lõppes sellega, et ta sai mult peksa. Ja tõsiselt ma andsin poisile peksa, mitte mingi bitch slap, vaid korralik peks. Nüüd kardab ta mind nii, et jube. Järgmisel päeval oli tal nägu paistes ning punane ning minul nukid valusad. Ma olen enda üle päris uhke:). Aga aitab sellest, ülejäänud peod on möödunud ilma eriliste vahejuhtumisteta. Griffithis mulle meeldib ning jään siia siis veel kolmeks kuuks.
Oma veinitehase tööd alustan siis homme, esimesed päevad on koolitused ning erinevad katsed. Korralikud peaksin hakkama tööle järgmine kolmapäev. Mina sain endale öövahetuse, see tähendab seda, et järgmised kolm kuud hakkan ma käima tööl 23.00-07.00 ning magama hakkan päeval. Raha hakkan ka korralikult teenima. Mind on nimetatud hosteli kõige parema õnnega inimeseks. Sain veinitehase töö läbi juhuse( tööle kandideerisid sellised inimesed, kes olid juba aasta otsa plaaninud Gasellas tööd saada-ning osad neist ei saanud) ning nüüd, kus kõik palvetasid, et saada öist vahetust ning mina olin see, kellel oli suva, mis vahetuse saan, sai öövahetuse. Öövahetuse sai 14 inimest meie hostelist ning nendest ainult kolm tüdrukut. Seega vahel on ka mul õnne. Imelik on mõelda, et mu elurütm muutub nii palju. Õhtuti enam pidu ei saa panna ning ega hommikulgi midagi teha ei saa, sest tööjuures korraldatakse aegajalt narko ning alko teste ja kui vahele jääd, siis on kõik läbi.
Ma olen siin griffithis kolm päeva tööl käinud, meloneid kõplamas. Täiesti mõttetu töö, kuid vähemalt sai natuke lisaraha. Kui enne tundus elu austraalias mulle väga kallis, siis nüüd olen ma harjunud juba. Näiteks ostsin ma endale 50 dollari eest siidrit ning ma isegi ei pilgutanud silma. Arvatavasti, kui ma suvel eestisse tulen, siis ma lähen lolliks seal, sest kõik tundub nii odav.
Aa, ma lähen nädalavahetuseks vist Melbourne koos Kathe ning Hennaga, tüdrukud lähevad suurde linna pidutsema. Pean jälle lõpetama, lähen poistega töösaapaid ostma.
Kunagi kriblan jälle.
Saturday, December 26, 2009
Jõulud hakkavad vaikselt nüüd läbi saama. Loodan, et kõigil möödusid need rahulikult ning õnnelikult. Minul see aasta jõulutunnet ei tekkinud kordagi. Kuigi 25. õhtul oli meil väga uhke söömaaeg, ma pidin end lõhki sööma. Tegelt ausalt öeldes ma sõingi. Sõime sülti, hapukapsast, verivorsti, lammast ning palju igasuguseid salateid. Sült oli ikka ehtne sült, Katrin tegi. Väga hea oli. Jõulude puhul saime ka neli vaba päeva, päris mõnus on lebotada. Eile vaatasime filme, täna käisime Girraweenis jälle ning siis uuesti filmid ning söömine. Täna on meiega ka kaks eesti poissi. Girraweenist ära tulek oli omaette kogemus, üle tee läks suur üle meetrine sisalik, üle tee saades pani kohe puu otsa-suht jube oli. Kuskil 30 sekundi pärast sõitis jaanika liiga kiiresti kurvis ning me pidime teelt välja kimama, adrenaliini laks oli päris korralik. Aastavahetuse veedan ma siis Brisbane´s ning peale seda natuke tööd Stanthorpes ning siis back to Griffith.
Kaks korda olen vahepeal ka kinos käinud. Olen nüüd ära vaadanud 2012 ja Avatari. Avarar oli super, mulle väha meeldis, kuid esimest filmi ei soovita ma kellelegi, lihtsalt jube.
rohkem hetkel ei viitsi kirjutada.
Kaks korda olen vahepeal ka kinos käinud. Olen nüüd ära vaadanud 2012 ja Avatari. Avarar oli super, mulle väha meeldis, kuid esimest filmi ei soovita ma kellelegi, lihtsalt jube.
rohkem hetkel ei viitsi kirjutada.
Friday, December 18, 2009
Still alive
18.detsember
Pole siin ammu enam oma nägu näidanud. Olen ikka veel elus ning hetkel päris õnnelik. Töö jätkuvalt olemas ning tööd jätkub mul kuni aprilli lõpuni. Vahepeal vahetan ainult osariiki ning tööd. 7. jaanuar on plaanis lahkuda Stanthorpest ning suunduda Griffithi. Ei tea veel kas lähen lennuki või rongide ning bussidega, seda pean veel otsustama. Kuna ma pole ammu kirjutanud, siis vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Alustan siis algusest.
2. või kolmas detsember
Käisime Jaanika ja Erlega bowling- klubi avamisel ning tegime ka ühe mängu, siin mängitakse mängude kaupa, mitte tunni kaupa. Meist tehti pilti ja värki. Ja järgmisel teisipäeval ilmus meie pilt ka lehes ning nüüd olemegi kohalikud kuulsused.
5.detsember- toimus meie farmeri juures pizza õhtu. Süüa sai lõhkemiseni ning juttugi sai räägitud, vägagi vaikne õhtu oli. Meie farmerid on paduusklikud ning alkoholi ei võta nad suu sissegi. Isegi rummikook õige rummiga on alkohol. Meie eestlased aga ei leppinud vaikse õhtuga ning läksime linna ehk siis Stanthorpe ning läksime klubisse. Põhi pidutsemise koht selles väikses linnakeses. Alguses ostsime paarist kõik endale väikse lahja alkohoolse joogi. Ups valetan- Jaanika ostis minu mäletamist mööda viskit. Baarist edasi suundusime siis pidusaali, mis osutus täiesti tühjaks, mõni üksik inimene oli ainult ning live band oli ka-päris hästi mängisid. Õhtupoole kogunes ka rahvast. Esimestena vallutasid tantsuplatsi kaks väga veidrat meest. Nad olid keskealised, purjus ning meil tekkis ka kahtlus, et võib-olla oli tegu kahe kohaliku gayga. Meie jaoks lõppes õhtu kesköö paiku, kuna uni tuli peale ning tantsima me ei jõudnudki. Mina ja katrin leidsime sealt ka silmarõõmud. Katrini oma osutus miljon korda kenamaks. Minu oma oli trummar. Kaugelt vaadates (mul ei olnud prille ka ees) oli tegu vägagi nunnu noormehega. Aga tänu Jaanikale sain ma teada, et tegu on maailma kõige koledema naeratusega tüübiga. Jaanika läks selle tüübi juurde ning palus, et kas ta võiks minust ning sellest tüübist pilti teha, et ma pidin ta suur fänn olema. Ma pidin maa alla vajuma häbist ning poiss oli muidugi õnnes ja tuli suure laia naeratusega minu poole, ma pidin kreepsu saama, sõna otseses mõttes. Ta peaagu irvas mulle näkku oma suure hambavahega, hambast oli vist ka tükk puudu, ma ei suutnud vaadata, pidin lihtsalt oksele hakkama. Peale sellist šokki läksin ma rõõmuga „klubist“ minema. Tagasiteel peates meid politsei ning Erle sai puhuda. Ja õhtu lõppeski minu täieliku ämbriga.
9.detsember
Käisime farmi töötajatega jälle bowlingus, väga tore õhtu oli. Peale bowlingut võtsime hiinakast take away ning sõime pargis.
11.-13. detsember
Nendel kuupäevadel toimus meie trip Surfers Paradise´i. Reedel tegime ainult 1,5 tundi tööd ning siis tulime koju, pakkisime asjad ning hakkasime liikuma Surfersi poole. Sinna peaks sõitma kuskil 3 tundi, meil õnnest üle viie tunni sinna kimada. Tegime erinevaid pisikesi peatusi. Esimene peatus oli loomulikult bottle shop. Järgmine peatus oli kohaliku veinitehase vms poes, kus müüakse peale veinide ka kohaliku köögi tehtud juuste ning muid söödavaid ning mitte söödavaid asju. Käsitöö asju oli ka. Mulle hakkas üks käekott sealt meeldima, ainult natuke liiga kallis-120 dollarit, pean rikkamaks saada, et sellist kotti endale osta. Järgmine peatus oli mingis rahvuspargis, nimi hetkel meelde küll ei tule. Kõmpisime seal väheke ning nautisime vaateid. Peale rahvusparki andsime autole natuke rohkem gaasi ning varsti (loe kahe tunni pärast) olimegi Surfersis. Sinna jõudes olime üpriski väsinud. Meie vaeste töötajate päevaplaan on kella viiest hommikul üles ning 8-9 vahel magama. Pole imegi, miks kell kuus juba uni vaikselt hakkab kibmutama. Igatahes läksime peale oma backeriga tutvumist Surfersisse. Meie ööbimine oli linnakeskuses 3 km eemal, ööbisime Main Beachil. Linnas sõime aasia köögis ning peale söömise lõpetamist hakkas väga hull padukas. Alguses otsustasime ikka jalgsi minna tagasi, kuid kui juba asi päris märjaks läks, võtsime takso. Backerisse jõudes läksime küllaltki ruttu magama. Hommikul tõusime seitsmest-kaheksast üles, uni oli meil juba läinud ning läksime Pasific Fairi shoppama. Oi kui palju sai seal shopatud. Pole sellist asja Eestis küll teinud. Ostsin endale kontsaga mustad kingad, kaks kleiti, lühikesed püksid, ühe üliarmsa topi, ühe t-särgi. Rohkem vist laupäeval ei ostnud. Peale suurt shipongut tormasime randa, kus päevitasime, üritasime ujuda-üritasime, sest selliste lainetega nagu ookeanis oli, pole võimalik ujuda. Tegelesime ka boduboardiguga, sain kolm korda ülihea ning suure laine peale. Üks kord läks asi ka nati untsu. Sattusin liiga suurde lainesse, lendasin bodyboardilt maha,( see on kinnitatud su käe külge), lendlesin koos bodyboardiga laines, lendasin mitu korga ka vastu liivast põhja, põlve sain igatahes marraskile. Päris jube tunne oli, sain ilusasti kätega ka vehitud, õnneks osutusin lõpuks ikka lainest tugevamaks ning sain pinnale tagasi ning hakkasid järgmisi lained püüdma. Peale randa kiirustasime ruttu backeri ning siis hakkas suur sättimine peale. Naised läksid party tourile, mis sisaldas kuute klubi, tasuta snakke, ning tasuta jooki igas klubis. Päris elevil olime-kõik panime kleidikesed selga ning kontsad jalga, välja arvatud Jaanika, kes kontsi ei pannud. Temale pidin ma enda ühte uutest kleitidest laenama,-ta ei ole ole meil just kleidiinimene:). Tegime kiirest ka väikest soojendust ning kell viis päeval hakkas me party tour peale. Jep kell viis päeval, suht imelik on minna pittu sellisel kellaajal, kuid aussidele on see normaalne, sest kella üheks öösel kustuvad kõik ära. Peale suurt klubitamist-me jõudsime ainult viies käia. Läksime strippi kluppi. Naistele on sissepääs tasuta;). Minu jaoks oli esimene kord stripi klubis käia. Istusime peal kuskil 45 minutit ning vaatasime naiste väänlemist, ma ei oska muud moodi seda nimetada. Sest mingit muusikasse tantsimist vms seal küll ei esinenenud. Ainult väänlemine ning postinajal nühkimine. Üks aasialanna oli päris hea, tema suutis midagi ikka selle postiga korda ka saata. Ühesõnaga mina pettusin. Võib-olla olin lihtsalt liiga väsinud, et stripi klubist vaimustuses olnud. Järgmises hommikul läksime jälle shopingule ning jälle suutsin ma asju osta: lühkarid, bikiniinid, kaks t-särki ning näopesuvahu. Rohkem vist ei ostnud, aga pead ma selle peale ei anna. Peale shopingut läksime jälle randa, tegevus seal oli sama, mis eelmisel päeval. Minul jälle ei jopanud. Peale mõningast vees mõnulemist, tundsin surakat enda kannikas. Mõtlesin, et sain ehk väiksel meduusilt suraka. Peagi unustasin ära, et selle üldse sain, kuid 20-30 minuti pärast hakkas mul väga paha olla ning silme eest läks vahepeal ka kirjuks, kuid vapper nagu ma olen ei lõpetanud ma bodyboardingut ära. Enne rannast lahkumist nägi Katrin silti „Danger Marine stingers“, seega ma arvan, et see marine´i elukas tegi mulle 1:0 ära, minu õhtule ta küll hästi ei mõjunud-terve õhtu mõtlesin, et kohe-kohe tuleb kõik välja, kuid ei tulnud midagi õnneks, alles hommikul ärgates oli mul normaalne olla. Rohkem ei oskagi hetkel meie tripist kirjutada. Surfers Paradise oli võimas ning lahe, sinna peaks millalgi tagasi minema.
16.detsember
Bowling jälle. Seekord mängisime kaks mängu.
Täna ehk siis 18. detsember pruunisime aprikoose ning natuke ka tomateid. Aprikooside pruunimisel sain kaks rabandust. Esimese sain siis, kui hakkasin puu otsa ronima ning panin oma käe sisaliku peale. Aussie sisalikud on väheke suuremad kui eesti omad. Igatahes kisasin ma ennast lolliks ning süda jättis ka paar lööki vahele. Teise rabanduse sain siis, kui sõin rõõmsalt aprikoosi ning kui olin oma ampsudega juba kivini jõudnud, märkasin ma kahte suurt ja rasvast vakla. Oi kuidas ma üritasin kõike endast välja sülitada-siiani loodan, et ma ühtegi vakla endale sisse ei söönud. Ööööökkkk, mul ajab mõte sellele juba oksele.
Homme lähme Ulrichi juurde BBQ-le. Ulrich on üks vanem mees, meie farmerite sõber, kes aeg-ajal käib neid aitamas.
Rohkem ei viitsime ka kirjutada.
Oih unustasin, lähen aastavahetuseks vist Brisbane´i.
Bye
Pole siin ammu enam oma nägu näidanud. Olen ikka veel elus ning hetkel päris õnnelik. Töö jätkuvalt olemas ning tööd jätkub mul kuni aprilli lõpuni. Vahepeal vahetan ainult osariiki ning tööd. 7. jaanuar on plaanis lahkuda Stanthorpest ning suunduda Griffithi. Ei tea veel kas lähen lennuki või rongide ning bussidega, seda pean veel otsustama. Kuna ma pole ammu kirjutanud, siis vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Alustan siis algusest.
2. või kolmas detsember
Käisime Jaanika ja Erlega bowling- klubi avamisel ning tegime ka ühe mängu, siin mängitakse mängude kaupa, mitte tunni kaupa. Meist tehti pilti ja värki. Ja järgmisel teisipäeval ilmus meie pilt ka lehes ning nüüd olemegi kohalikud kuulsused.
5.detsember- toimus meie farmeri juures pizza õhtu. Süüa sai lõhkemiseni ning juttugi sai räägitud, vägagi vaikne õhtu oli. Meie farmerid on paduusklikud ning alkoholi ei võta nad suu sissegi. Isegi rummikook õige rummiga on alkohol. Meie eestlased aga ei leppinud vaikse õhtuga ning läksime linna ehk siis Stanthorpe ning läksime klubisse. Põhi pidutsemise koht selles väikses linnakeses. Alguses ostsime paarist kõik endale väikse lahja alkohoolse joogi. Ups valetan- Jaanika ostis minu mäletamist mööda viskit. Baarist edasi suundusime siis pidusaali, mis osutus täiesti tühjaks, mõni üksik inimene oli ainult ning live band oli ka-päris hästi mängisid. Õhtupoole kogunes ka rahvast. Esimestena vallutasid tantsuplatsi kaks väga veidrat meest. Nad olid keskealised, purjus ning meil tekkis ka kahtlus, et võib-olla oli tegu kahe kohaliku gayga. Meie jaoks lõppes õhtu kesköö paiku, kuna uni tuli peale ning tantsima me ei jõudnudki. Mina ja katrin leidsime sealt ka silmarõõmud. Katrini oma osutus miljon korda kenamaks. Minu oma oli trummar. Kaugelt vaadates (mul ei olnud prille ka ees) oli tegu vägagi nunnu noormehega. Aga tänu Jaanikale sain ma teada, et tegu on maailma kõige koledema naeratusega tüübiga. Jaanika läks selle tüübi juurde ning palus, et kas ta võiks minust ning sellest tüübist pilti teha, et ma pidin ta suur fänn olema. Ma pidin maa alla vajuma häbist ning poiss oli muidugi õnnes ja tuli suure laia naeratusega minu poole, ma pidin kreepsu saama, sõna otseses mõttes. Ta peaagu irvas mulle näkku oma suure hambavahega, hambast oli vist ka tükk puudu, ma ei suutnud vaadata, pidin lihtsalt oksele hakkama. Peale sellist šokki läksin ma rõõmuga „klubist“ minema. Tagasiteel peates meid politsei ning Erle sai puhuda. Ja õhtu lõppeski minu täieliku ämbriga.
9.detsember
Käisime farmi töötajatega jälle bowlingus, väga tore õhtu oli. Peale bowlingut võtsime hiinakast take away ning sõime pargis.
11.-13. detsember
Nendel kuupäevadel toimus meie trip Surfers Paradise´i. Reedel tegime ainult 1,5 tundi tööd ning siis tulime koju, pakkisime asjad ning hakkasime liikuma Surfersi poole. Sinna peaks sõitma kuskil 3 tundi, meil õnnest üle viie tunni sinna kimada. Tegime erinevaid pisikesi peatusi. Esimene peatus oli loomulikult bottle shop. Järgmine peatus oli kohaliku veinitehase vms poes, kus müüakse peale veinide ka kohaliku köögi tehtud juuste ning muid söödavaid ning mitte söödavaid asju. Käsitöö asju oli ka. Mulle hakkas üks käekott sealt meeldima, ainult natuke liiga kallis-120 dollarit, pean rikkamaks saada, et sellist kotti endale osta. Järgmine peatus oli mingis rahvuspargis, nimi hetkel meelde küll ei tule. Kõmpisime seal väheke ning nautisime vaateid. Peale rahvusparki andsime autole natuke rohkem gaasi ning varsti (loe kahe tunni pärast) olimegi Surfersis. Sinna jõudes olime üpriski väsinud. Meie vaeste töötajate päevaplaan on kella viiest hommikul üles ning 8-9 vahel magama. Pole imegi, miks kell kuus juba uni vaikselt hakkab kibmutama. Igatahes läksime peale oma backeriga tutvumist Surfersisse. Meie ööbimine oli linnakeskuses 3 km eemal, ööbisime Main Beachil. Linnas sõime aasia köögis ning peale söömise lõpetamist hakkas väga hull padukas. Alguses otsustasime ikka jalgsi minna tagasi, kuid kui juba asi päris märjaks läks, võtsime takso. Backerisse jõudes läksime küllaltki ruttu magama. Hommikul tõusime seitsmest-kaheksast üles, uni oli meil juba läinud ning läksime Pasific Fairi shoppama. Oi kui palju sai seal shopatud. Pole sellist asja Eestis küll teinud. Ostsin endale kontsaga mustad kingad, kaks kleiti, lühikesed püksid, ühe üliarmsa topi, ühe t-särgi. Rohkem vist laupäeval ei ostnud. Peale suurt shipongut tormasime randa, kus päevitasime, üritasime ujuda-üritasime, sest selliste lainetega nagu ookeanis oli, pole võimalik ujuda. Tegelesime ka boduboardiguga, sain kolm korda ülihea ning suure laine peale. Üks kord läks asi ka nati untsu. Sattusin liiga suurde lainesse, lendasin bodyboardilt maha,( see on kinnitatud su käe külge), lendlesin koos bodyboardiga laines, lendasin mitu korga ka vastu liivast põhja, põlve sain igatahes marraskile. Päris jube tunne oli, sain ilusasti kätega ka vehitud, õnneks osutusin lõpuks ikka lainest tugevamaks ning sain pinnale tagasi ning hakkasid järgmisi lained püüdma. Peale randa kiirustasime ruttu backeri ning siis hakkas suur sättimine peale. Naised läksid party tourile, mis sisaldas kuute klubi, tasuta snakke, ning tasuta jooki igas klubis. Päris elevil olime-kõik panime kleidikesed selga ning kontsad jalga, välja arvatud Jaanika, kes kontsi ei pannud. Temale pidin ma enda ühte uutest kleitidest laenama,-ta ei ole ole meil just kleidiinimene:). Tegime kiirest ka väikest soojendust ning kell viis päeval hakkas me party tour peale. Jep kell viis päeval, suht imelik on minna pittu sellisel kellaajal, kuid aussidele on see normaalne, sest kella üheks öösel kustuvad kõik ära. Peale suurt klubitamist-me jõudsime ainult viies käia. Läksime strippi kluppi. Naistele on sissepääs tasuta;). Minu jaoks oli esimene kord stripi klubis käia. Istusime peal kuskil 45 minutit ning vaatasime naiste väänlemist, ma ei oska muud moodi seda nimetada. Sest mingit muusikasse tantsimist vms seal küll ei esinenenud. Ainult väänlemine ning postinajal nühkimine. Üks aasialanna oli päris hea, tema suutis midagi ikka selle postiga korda ka saata. Ühesõnaga mina pettusin. Võib-olla olin lihtsalt liiga väsinud, et stripi klubist vaimustuses olnud. Järgmises hommikul läksime jälle shopingule ning jälle suutsin ma asju osta: lühkarid, bikiniinid, kaks t-särki ning näopesuvahu. Rohkem vist ei ostnud, aga pead ma selle peale ei anna. Peale shopingut läksime jälle randa, tegevus seal oli sama, mis eelmisel päeval. Minul jälle ei jopanud. Peale mõningast vees mõnulemist, tundsin surakat enda kannikas. Mõtlesin, et sain ehk väiksel meduusilt suraka. Peagi unustasin ära, et selle üldse sain, kuid 20-30 minuti pärast hakkas mul väga paha olla ning silme eest läks vahepeal ka kirjuks, kuid vapper nagu ma olen ei lõpetanud ma bodyboardingut ära. Enne rannast lahkumist nägi Katrin silti „Danger Marine stingers“, seega ma arvan, et see marine´i elukas tegi mulle 1:0 ära, minu õhtule ta küll hästi ei mõjunud-terve õhtu mõtlesin, et kohe-kohe tuleb kõik välja, kuid ei tulnud midagi õnneks, alles hommikul ärgates oli mul normaalne olla. Rohkem ei oskagi hetkel meie tripist kirjutada. Surfers Paradise oli võimas ning lahe, sinna peaks millalgi tagasi minema.
16.detsember
Bowling jälle. Seekord mängisime kaks mängu.
Täna ehk siis 18. detsember pruunisime aprikoose ning natuke ka tomateid. Aprikooside pruunimisel sain kaks rabandust. Esimese sain siis, kui hakkasin puu otsa ronima ning panin oma käe sisaliku peale. Aussie sisalikud on väheke suuremad kui eesti omad. Igatahes kisasin ma ennast lolliks ning süda jättis ka paar lööki vahele. Teise rabanduse sain siis, kui sõin rõõmsalt aprikoosi ning kui olin oma ampsudega juba kivini jõudnud, märkasin ma kahte suurt ja rasvast vakla. Oi kuidas ma üritasin kõike endast välja sülitada-siiani loodan, et ma ühtegi vakla endale sisse ei söönud. Ööööökkkk, mul ajab mõte sellele juba oksele.
Homme lähme Ulrichi juurde BBQ-le. Ulrich on üks vanem mees, meie farmerite sõber, kes aeg-ajal käib neid aitamas.
Rohkem ei viitsime ka kirjutada.
Oih unustasin, lähen aastavahetuseks vist Brisbane´i.
Bye
Tuesday, December 1, 2009
Kell on kuus õhtul ning minul on juba uni silmas. See on see tööl käimine, täna oli vaba päev. ma ei teagi, kas õnneks või kahjuks. Puhata on hea, kuid tööl käia on ka hea, sest siis teenib midagi. Käisime täna Warvickus kinos ning niisama shoppingul, mina midagi erilist endale ei ostnud, üritan raha säästa aastavahetuseks;). Kinos vaatasime new mooni ära, ma ei oska oma emotsioone selle filmi kohta edasi anda. Peaksin korra veel vist vaatama. Lugesin eelmisel nädalal raamatu läbi ning see oli kindlasti parem. Nüüd filmi vaadates märkad nii palju erinevusi ning need erinevused häirisid päris palju. Arvatavasti, kui ma poleks raamatut lugenud, oleks ka film rohkem meeldinud.Filmil endal midagi viga ei olnud, olulised kohad olid päris hästi välja mängitud. Seega ma jään vist arvamusele, et film mulle meeldis. Peale filmi käisime väga head chicken kebabi söömas. Nüüd istun jälle oma lemmik kohas, McDonalds´s.
Eile oli tööpäev, seega midagi väga huvitavat ei juhtunud.
Üleeile oli pühapäev, seega ka vaba päev. Hommikul koristasime ning pesime pesu, siis päevitasime 30 minutit ning siis läksime Katriniga Girraweeni national park´i. Ma olen nii õnnelik, et sinna läksime, lihtsalt super koht. Ma ei kujutanud ette, et Austraalias üldse selliseid kohti on. Tegemist oli siis graniidi lahmakatega ning mägedega, mis koosnesid ainult graniidist, lihtsalt liiga super. Ma olen väga vaimustatud sellest paigast, just too damn fantastic. Ning see looduspark asub meist kõigest 20 km kaugusel, plaanime sinna millalgi jälle minna ning siis terve päeva seal veeta. Ning siis kindlasti tuleb minna seljakotiga mitte käekotiga ning joogipudel näpus, sest nii pole ikka võimalik ronida. Jätsime oma varustuse poolel teel kivide vahele ning edasi läksime ainult fotokatega. Girraweenis valisime rajaks Pyramids´i. Ehk siis ronisime graniinist moodustise otsa, mida kutsutakse Pyramids´iks. Selle tipust avanes vapustav vaade-tipp on siis üle 1200 m merepinnast. Sain natuke oma ronimise isu rahuldatud. Loodetavasti saan seda kohe-kohe jälle uuesti teha. Peale alla tulemist nägime palju kängurukesi ning kaks neist lasid meid väga lähedale. Kängurud on ikka nii lahedad olevused. Mina sain ühele kängurule 2 m lähedusele.
Subscribe to:
Posts (Atom)