Still alive

18.detsember

Pole siin ammu enam oma nägu näidanud. Olen ikka veel elus ning hetkel päris õnnelik. Töö jätkuvalt olemas ning tööd jätkub mul kuni aprilli lõpuni. Vahepeal vahetan ainult osariiki ning tööd. 7. jaanuar on plaanis lahkuda Stanthorpest ning suunduda Griffithi. Ei tea veel kas lähen lennuki või rongide ning bussidega, seda pean veel otsustama. Kuna ma pole ammu kirjutanud, siis vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Alustan siis algusest.

2. või kolmas detsember
Käisime Jaanika ja Erlega bowling- klubi avamisel ning tegime ka ühe mängu, siin mängitakse mängude kaupa, mitte tunni kaupa. Meist tehti pilti ja värki. Ja järgmisel teisipäeval ilmus meie pilt ka lehes ning nüüd olemegi kohalikud kuulsused.

5.detsember- toimus meie farmeri juures pizza õhtu. Süüa sai lõhkemiseni ning juttugi sai räägitud, vägagi vaikne õhtu oli. Meie farmerid on paduusklikud ning alkoholi ei võta nad suu sissegi. Isegi rummikook õige rummiga on alkohol. Meie eestlased aga ei leppinud vaikse õhtuga ning läksime linna ehk siis Stanthorpe ning läksime klubisse. Põhi pidutsemise koht selles väikses linnakeses. Alguses ostsime paarist kõik endale väikse lahja alkohoolse joogi. Ups valetan- Jaanika ostis minu mäletamist mööda viskit. Baarist edasi suundusime siis pidusaali, mis osutus täiesti tühjaks, mõni üksik inimene oli ainult ning live band oli ka-päris hästi mängisid. Õhtupoole kogunes ka rahvast. Esimestena vallutasid tantsuplatsi kaks väga veidrat meest. Nad olid keskealised, purjus ning meil tekkis ka kahtlus, et võib-olla oli tegu kahe kohaliku gayga. Meie jaoks lõppes õhtu kesköö paiku, kuna uni tuli peale ning tantsima me ei jõudnudki. Mina ja katrin leidsime sealt ka silmarõõmud. Katrini oma osutus miljon korda kenamaks. Minu oma oli trummar. Kaugelt vaadates (mul ei olnud prille ka ees) oli tegu vägagi nunnu noormehega. Aga tänu Jaanikale sain ma teada, et tegu on maailma kõige koledema naeratusega tüübiga. Jaanika läks selle tüübi juurde ning palus, et kas ta võiks minust ning sellest tüübist pilti teha, et ma pidin ta suur fänn olema. Ma pidin maa alla vajuma häbist ning poiss oli muidugi õnnes ja tuli suure laia naeratusega minu poole, ma pidin kreepsu saama, sõna otseses mõttes. Ta peaagu irvas mulle näkku oma suure hambavahega, hambast oli vist ka tükk puudu, ma ei suutnud vaadata, pidin lihtsalt oksele hakkama. Peale sellist šokki läksin ma rõõmuga „klubist“ minema. Tagasiteel peates meid politsei ning Erle sai puhuda. Ja õhtu lõppeski minu täieliku ämbriga.
9.detsember
Käisime farmi töötajatega jälle bowlingus, väga tore õhtu oli. Peale bowlingut võtsime hiinakast take away ning sõime pargis.

11.-13. detsember
Nendel kuupäevadel toimus meie trip Surfers Paradise´i. Reedel tegime ainult 1,5 tundi tööd ning siis tulime koju, pakkisime asjad ning hakkasime liikuma Surfersi poole. Sinna peaks sõitma kuskil 3 tundi, meil õnnest üle viie tunni sinna kimada. Tegime erinevaid pisikesi peatusi. Esimene peatus oli loomulikult bottle shop. Järgmine peatus oli kohaliku veinitehase vms poes, kus müüakse peale veinide ka kohaliku köögi tehtud juuste ning muid söödavaid ning mitte söödavaid asju. Käsitöö asju oli ka. Mulle hakkas üks käekott sealt meeldima, ainult natuke liiga kallis-120 dollarit, pean rikkamaks saada, et sellist kotti endale osta. Järgmine peatus oli mingis rahvuspargis, nimi hetkel meelde küll ei tule. Kõmpisime seal väheke ning nautisime vaateid. Peale rahvusparki andsime autole natuke rohkem gaasi ning varsti (loe kahe tunni pärast) olimegi Surfersis. Sinna jõudes olime üpriski väsinud. Meie vaeste töötajate päevaplaan on kella viiest hommikul üles ning 8-9 vahel magama. Pole imegi, miks kell kuus juba uni vaikselt hakkab kibmutama. Igatahes läksime peale oma backeriga tutvumist Surfersisse. Meie ööbimine oli linnakeskuses 3 km eemal, ööbisime Main Beachil. Linnas sõime aasia köögis ning peale söömise lõpetamist hakkas väga hull padukas. Alguses otsustasime ikka jalgsi minna tagasi, kuid kui juba asi päris märjaks läks, võtsime takso. Backerisse jõudes läksime küllaltki ruttu magama. Hommikul tõusime seitsmest-kaheksast üles, uni oli meil juba läinud ning läksime Pasific Fairi shoppama. Oi kui palju sai seal shopatud. Pole sellist asja Eestis küll teinud. Ostsin endale kontsaga mustad kingad, kaks kleiti, lühikesed püksid, ühe üliarmsa topi, ühe t-särgi. Rohkem vist laupäeval ei ostnud. Peale suurt shipongut tormasime randa, kus päevitasime, üritasime ujuda-üritasime, sest selliste lainetega nagu ookeanis oli, pole võimalik ujuda. Tegelesime ka boduboardiguga, sain kolm korda ülihea ning suure laine peale. Üks kord läks asi ka nati untsu. Sattusin liiga suurde lainesse, lendasin bodyboardilt maha,( see on kinnitatud su käe külge), lendlesin koos bodyboardiga laines, lendasin mitu korga ka vastu liivast põhja, põlve sain igatahes marraskile. Päris jube tunne oli, sain ilusasti kätega ka vehitud, õnneks osutusin lõpuks ikka lainest tugevamaks ning sain pinnale tagasi ning hakkasid järgmisi lained püüdma. Peale randa kiirustasime ruttu backeri ning siis hakkas suur sättimine peale. Naised läksid party tourile, mis sisaldas kuute klubi, tasuta snakke, ning tasuta jooki igas klubis. Päris elevil olime-kõik panime kleidikesed selga ning kontsad jalga, välja arvatud Jaanika, kes kontsi ei pannud. Temale pidin ma enda ühte uutest kleitidest laenama,-ta ei ole ole meil just kleidiinimene:). Tegime kiirest ka väikest soojendust ning kell viis päeval hakkas me party tour peale. Jep kell viis päeval, suht imelik on minna pittu sellisel kellaajal, kuid aussidele on see normaalne, sest kella üheks öösel kustuvad kõik ära. Peale suurt klubitamist-me jõudsime ainult viies käia. Läksime strippi kluppi. Naistele on sissepääs tasuta;). Minu jaoks oli esimene kord stripi klubis käia. Istusime peal kuskil 45 minutit ning vaatasime naiste väänlemist, ma ei oska muud moodi seda nimetada. Sest mingit muusikasse tantsimist vms seal küll ei esinenenud. Ainult väänlemine ning postinajal nühkimine. Üks aasialanna oli päris hea, tema suutis midagi ikka selle postiga korda ka saata. Ühesõnaga mina pettusin. Võib-olla olin lihtsalt liiga väsinud, et stripi klubist vaimustuses olnud. Järgmises hommikul läksime jälle shopingule ning jälle suutsin ma asju osta: lühkarid, bikiniinid, kaks t-särki ning näopesuvahu. Rohkem vist ei ostnud, aga pead ma selle peale ei anna. Peale shopingut läksime jälle randa, tegevus seal oli sama, mis eelmisel päeval. Minul jälle ei jopanud. Peale mõningast vees mõnulemist, tundsin surakat enda kannikas. Mõtlesin, et sain ehk väiksel meduusilt suraka. Peagi unustasin ära, et selle üldse sain, kuid 20-30 minuti pärast hakkas mul väga paha olla ning silme eest läks vahepeal ka kirjuks, kuid vapper nagu ma olen ei lõpetanud ma bodyboardingut ära. Enne rannast lahkumist nägi Katrin silti „Danger Marine stingers“, seega ma arvan, et see marine´i elukas tegi mulle 1:0 ära, minu õhtule ta küll hästi ei mõjunud-terve õhtu mõtlesin, et kohe-kohe tuleb kõik välja, kuid ei tulnud midagi õnneks, alles hommikul ärgates oli mul normaalne olla. Rohkem ei oskagi hetkel meie tripist kirjutada. Surfers Paradise oli võimas ning lahe, sinna peaks millalgi tagasi minema.

16.detsember
Bowling jälle. Seekord mängisime kaks mängu.

Täna ehk siis 18. detsember pruunisime aprikoose ning natuke ka tomateid. Aprikooside pruunimisel sain kaks rabandust. Esimese sain siis, kui hakkasin puu otsa ronima ning panin oma käe sisaliku peale. Aussie sisalikud on väheke suuremad kui eesti omad. Igatahes kisasin ma ennast lolliks ning süda jättis ka paar lööki vahele. Teise rabanduse sain siis, kui sõin rõõmsalt aprikoosi ning kui olin oma ampsudega juba kivini jõudnud, märkasin ma kahte suurt ja rasvast vakla. Oi kuidas ma üritasin kõike endast välja sülitada-siiani loodan, et ma ühtegi vakla endale sisse ei söönud. Ööööökkkk, mul ajab mõte sellele juba oksele.

Homme lähme Ulrichi juurde BBQ-le. Ulrich on üks vanem mees, meie farmerite sõber, kes aeg-ajal käib neid aitamas.

Rohkem ei viitsime ka kirjutada.
Oih unustasin, lähen aastavahetuseks vist Brisbane´i.

Bye