Jõulud hakkavad vaikselt nüüd läbi saama. Loodan, et kõigil möödusid need rahulikult ning õnnelikult. Minul see aasta jõulutunnet ei tekkinud kordagi. Kuigi 25. õhtul oli meil väga uhke söömaaeg, ma pidin end lõhki sööma. Tegelt ausalt öeldes ma sõingi. Sõime sülti, hapukapsast, verivorsti, lammast ning palju igasuguseid salateid. Sült oli ikka ehtne sült, Katrin tegi. Väga hea oli. Jõulude puhul saime ka neli vaba päeva, päris mõnus on lebotada. Eile vaatasime filme, täna käisime Girraweenis jälle ning siis uuesti filmid ning söömine. Täna on meiega ka kaks eesti poissi. Girraweenist ära tulek oli omaette kogemus, üle tee läks suur üle meetrine sisalik, üle tee saades pani kohe puu otsa-suht jube oli. Kuskil 30 sekundi pärast sõitis jaanika liiga kiiresti kurvis ning me pidime teelt välja kimama, adrenaliini laks oli päris korralik. Aastavahetuse veedan ma siis Brisbane´s ning peale seda natuke tööd Stanthorpes ning siis back to Griffith.

Kaks korda olen vahepeal ka kinos käinud. Olen nüüd ära vaadanud 2012 ja Avatari. Avarar oli super, mulle väha meeldis, kuid esimest filmi ei soovita ma kellelegi, lihtsalt jube.

rohkem hetkel ei viitsi kirjutada.

Still alive

18.detsember

Pole siin ammu enam oma nägu näidanud. Olen ikka veel elus ning hetkel päris õnnelik. Töö jätkuvalt olemas ning tööd jätkub mul kuni aprilli lõpuni. Vahepeal vahetan ainult osariiki ning tööd. 7. jaanuar on plaanis lahkuda Stanthorpest ning suunduda Griffithi. Ei tea veel kas lähen lennuki või rongide ning bussidega, seda pean veel otsustama. Kuna ma pole ammu kirjutanud, siis vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Alustan siis algusest.

2. või kolmas detsember
Käisime Jaanika ja Erlega bowling- klubi avamisel ning tegime ka ühe mängu, siin mängitakse mängude kaupa, mitte tunni kaupa. Meist tehti pilti ja värki. Ja järgmisel teisipäeval ilmus meie pilt ka lehes ning nüüd olemegi kohalikud kuulsused.

5.detsember- toimus meie farmeri juures pizza õhtu. Süüa sai lõhkemiseni ning juttugi sai räägitud, vägagi vaikne õhtu oli. Meie farmerid on paduusklikud ning alkoholi ei võta nad suu sissegi. Isegi rummikook õige rummiga on alkohol. Meie eestlased aga ei leppinud vaikse õhtuga ning läksime linna ehk siis Stanthorpe ning läksime klubisse. Põhi pidutsemise koht selles väikses linnakeses. Alguses ostsime paarist kõik endale väikse lahja alkohoolse joogi. Ups valetan- Jaanika ostis minu mäletamist mööda viskit. Baarist edasi suundusime siis pidusaali, mis osutus täiesti tühjaks, mõni üksik inimene oli ainult ning live band oli ka-päris hästi mängisid. Õhtupoole kogunes ka rahvast. Esimestena vallutasid tantsuplatsi kaks väga veidrat meest. Nad olid keskealised, purjus ning meil tekkis ka kahtlus, et võib-olla oli tegu kahe kohaliku gayga. Meie jaoks lõppes õhtu kesköö paiku, kuna uni tuli peale ning tantsima me ei jõudnudki. Mina ja katrin leidsime sealt ka silmarõõmud. Katrini oma osutus miljon korda kenamaks. Minu oma oli trummar. Kaugelt vaadates (mul ei olnud prille ka ees) oli tegu vägagi nunnu noormehega. Aga tänu Jaanikale sain ma teada, et tegu on maailma kõige koledema naeratusega tüübiga. Jaanika läks selle tüübi juurde ning palus, et kas ta võiks minust ning sellest tüübist pilti teha, et ma pidin ta suur fänn olema. Ma pidin maa alla vajuma häbist ning poiss oli muidugi õnnes ja tuli suure laia naeratusega minu poole, ma pidin kreepsu saama, sõna otseses mõttes. Ta peaagu irvas mulle näkku oma suure hambavahega, hambast oli vist ka tükk puudu, ma ei suutnud vaadata, pidin lihtsalt oksele hakkama. Peale sellist šokki läksin ma rõõmuga „klubist“ minema. Tagasiteel peates meid politsei ning Erle sai puhuda. Ja õhtu lõppeski minu täieliku ämbriga.
9.detsember
Käisime farmi töötajatega jälle bowlingus, väga tore õhtu oli. Peale bowlingut võtsime hiinakast take away ning sõime pargis.

11.-13. detsember
Nendel kuupäevadel toimus meie trip Surfers Paradise´i. Reedel tegime ainult 1,5 tundi tööd ning siis tulime koju, pakkisime asjad ning hakkasime liikuma Surfersi poole. Sinna peaks sõitma kuskil 3 tundi, meil õnnest üle viie tunni sinna kimada. Tegime erinevaid pisikesi peatusi. Esimene peatus oli loomulikult bottle shop. Järgmine peatus oli kohaliku veinitehase vms poes, kus müüakse peale veinide ka kohaliku köögi tehtud juuste ning muid söödavaid ning mitte söödavaid asju. Käsitöö asju oli ka. Mulle hakkas üks käekott sealt meeldima, ainult natuke liiga kallis-120 dollarit, pean rikkamaks saada, et sellist kotti endale osta. Järgmine peatus oli mingis rahvuspargis, nimi hetkel meelde küll ei tule. Kõmpisime seal väheke ning nautisime vaateid. Peale rahvusparki andsime autole natuke rohkem gaasi ning varsti (loe kahe tunni pärast) olimegi Surfersis. Sinna jõudes olime üpriski väsinud. Meie vaeste töötajate päevaplaan on kella viiest hommikul üles ning 8-9 vahel magama. Pole imegi, miks kell kuus juba uni vaikselt hakkab kibmutama. Igatahes läksime peale oma backeriga tutvumist Surfersisse. Meie ööbimine oli linnakeskuses 3 km eemal, ööbisime Main Beachil. Linnas sõime aasia köögis ning peale söömise lõpetamist hakkas väga hull padukas. Alguses otsustasime ikka jalgsi minna tagasi, kuid kui juba asi päris märjaks läks, võtsime takso. Backerisse jõudes läksime küllaltki ruttu magama. Hommikul tõusime seitsmest-kaheksast üles, uni oli meil juba läinud ning läksime Pasific Fairi shoppama. Oi kui palju sai seal shopatud. Pole sellist asja Eestis küll teinud. Ostsin endale kontsaga mustad kingad, kaks kleiti, lühikesed püksid, ühe üliarmsa topi, ühe t-särgi. Rohkem vist laupäeval ei ostnud. Peale suurt shipongut tormasime randa, kus päevitasime, üritasime ujuda-üritasime, sest selliste lainetega nagu ookeanis oli, pole võimalik ujuda. Tegelesime ka boduboardiguga, sain kolm korda ülihea ning suure laine peale. Üks kord läks asi ka nati untsu. Sattusin liiga suurde lainesse, lendasin bodyboardilt maha,( see on kinnitatud su käe külge), lendlesin koos bodyboardiga laines, lendasin mitu korga ka vastu liivast põhja, põlve sain igatahes marraskile. Päris jube tunne oli, sain ilusasti kätega ka vehitud, õnneks osutusin lõpuks ikka lainest tugevamaks ning sain pinnale tagasi ning hakkasid järgmisi lained püüdma. Peale randa kiirustasime ruttu backeri ning siis hakkas suur sättimine peale. Naised läksid party tourile, mis sisaldas kuute klubi, tasuta snakke, ning tasuta jooki igas klubis. Päris elevil olime-kõik panime kleidikesed selga ning kontsad jalga, välja arvatud Jaanika, kes kontsi ei pannud. Temale pidin ma enda ühte uutest kleitidest laenama,-ta ei ole ole meil just kleidiinimene:). Tegime kiirest ka väikest soojendust ning kell viis päeval hakkas me party tour peale. Jep kell viis päeval, suht imelik on minna pittu sellisel kellaajal, kuid aussidele on see normaalne, sest kella üheks öösel kustuvad kõik ära. Peale suurt klubitamist-me jõudsime ainult viies käia. Läksime strippi kluppi. Naistele on sissepääs tasuta;). Minu jaoks oli esimene kord stripi klubis käia. Istusime peal kuskil 45 minutit ning vaatasime naiste väänlemist, ma ei oska muud moodi seda nimetada. Sest mingit muusikasse tantsimist vms seal küll ei esinenenud. Ainult väänlemine ning postinajal nühkimine. Üks aasialanna oli päris hea, tema suutis midagi ikka selle postiga korda ka saata. Ühesõnaga mina pettusin. Võib-olla olin lihtsalt liiga väsinud, et stripi klubist vaimustuses olnud. Järgmises hommikul läksime jälle shopingule ning jälle suutsin ma asju osta: lühkarid, bikiniinid, kaks t-särki ning näopesuvahu. Rohkem vist ei ostnud, aga pead ma selle peale ei anna. Peale shopingut läksime jälle randa, tegevus seal oli sama, mis eelmisel päeval. Minul jälle ei jopanud. Peale mõningast vees mõnulemist, tundsin surakat enda kannikas. Mõtlesin, et sain ehk väiksel meduusilt suraka. Peagi unustasin ära, et selle üldse sain, kuid 20-30 minuti pärast hakkas mul väga paha olla ning silme eest läks vahepeal ka kirjuks, kuid vapper nagu ma olen ei lõpetanud ma bodyboardingut ära. Enne rannast lahkumist nägi Katrin silti „Danger Marine stingers“, seega ma arvan, et see marine´i elukas tegi mulle 1:0 ära, minu õhtule ta küll hästi ei mõjunud-terve õhtu mõtlesin, et kohe-kohe tuleb kõik välja, kuid ei tulnud midagi õnneks, alles hommikul ärgates oli mul normaalne olla. Rohkem ei oskagi hetkel meie tripist kirjutada. Surfers Paradise oli võimas ning lahe, sinna peaks millalgi tagasi minema.

16.detsember
Bowling jälle. Seekord mängisime kaks mängu.

Täna ehk siis 18. detsember pruunisime aprikoose ning natuke ka tomateid. Aprikooside pruunimisel sain kaks rabandust. Esimese sain siis, kui hakkasin puu otsa ronima ning panin oma käe sisaliku peale. Aussie sisalikud on väheke suuremad kui eesti omad. Igatahes kisasin ma ennast lolliks ning süda jättis ka paar lööki vahele. Teise rabanduse sain siis, kui sõin rõõmsalt aprikoosi ning kui olin oma ampsudega juba kivini jõudnud, märkasin ma kahte suurt ja rasvast vakla. Oi kuidas ma üritasin kõike endast välja sülitada-siiani loodan, et ma ühtegi vakla endale sisse ei söönud. Ööööökkkk, mul ajab mõte sellele juba oksele.

Homme lähme Ulrichi juurde BBQ-le. Ulrich on üks vanem mees, meie farmerite sõber, kes aeg-ajal käib neid aitamas.

Rohkem ei viitsime ka kirjutada.
Oih unustasin, lähen aastavahetuseks vist Brisbane´i.

Bye

Kell on kuus õhtul ning minul on juba uni silmas. See on see tööl käimine, täna oli vaba päev. ma ei teagi, kas õnneks või kahjuks. Puhata on hea, kuid tööl käia on ka hea, sest siis teenib midagi. Käisime täna Warvickus kinos ning niisama shoppingul, mina midagi erilist endale ei ostnud, üritan raha säästa aastavahetuseks;). Kinos vaatasime new mooni ära, ma ei oska oma emotsioone selle filmi kohta edasi anda. Peaksin korra veel vist vaatama. Lugesin eelmisel nädalal raamatu läbi ning see oli kindlasti parem. Nüüd filmi vaadates märkad nii palju erinevusi ning need erinevused häirisid päris palju. Arvatavasti, kui ma poleks raamatut lugenud, oleks ka film rohkem meeldinud.Filmil endal midagi viga ei olnud, olulised kohad olid päris hästi välja mängitud. Seega ma jään vist arvamusele, et film mulle meeldis. Peale filmi käisime väga head chicken kebabi söömas. Nüüd istun jälle oma lemmik kohas, McDonalds´s.
Eile oli tööpäev, seega midagi väga huvitavat ei juhtunud.
Üleeile oli pühapäev, seega ka vaba päev. Hommikul koristasime ning pesime pesu, siis päevitasime 30 minutit ning siis läksime Katriniga Girraweeni national park´i. Ma olen nii õnnelik, et sinna läksime, lihtsalt super koht. Ma ei kujutanud ette, et Austraalias üldse selliseid kohti on. Tegemist oli siis graniidi lahmakatega ning mägedega, mis koosnesid ainult graniidist, lihtsalt liiga super. Ma olen väga vaimustatud sellest paigast, just too damn fantastic. Ning see looduspark asub meist kõigest 20 km kaugusel, plaanime sinna millalgi jälle minna ning siis terve päeva seal veeta. Ning siis kindlasti tuleb minna seljakotiga mitte käekotiga ning joogipudel näpus, sest nii pole ikka võimalik ronida. Jätsime oma varustuse poolel teel kivide vahele ning edasi läksime ainult fotokatega. Girraweenis valisime rajaks Pyramids´i. Ehk siis ronisime graniinist moodustise otsa, mida kutsutakse Pyramids´iks. Selle tipust avanes vapustav vaade-tipp on siis üle 1200 m merepinnast. Sain natuke oma ronimise isu rahuldatud. Loodetavasti saan seda kohe-kohe jälle uuesti teha. Peale alla tulemist nägime palju kängurukesi ning kaks neist lasid meid väga lähedale. Kängurud on ikka nii lahedad olevused. Mina sain ühele kängurule 2 m lähedusele.

Ma olen nüüd neli päeva ilusasti tööl käinud. Kolmapäev oli siis esimene päev. Läksin teisipäeva õhtul või siis õigemini kolmapäeva öösel kell 1 magama, teades et saan poole lõunani magada. Kuid asi läks natuke teistmoodi, natuke peale kuut hommikut helises Katrini telefon ning helistajaks oli Jaanika, kes ütles, et meid vajatakse farmi tööle, ajasime siis ruttu end üles ning 10 minutiga olimegi valmis ning kihutasime tööle. Kihutamisel ei olnud muidugi mõtet, sest pidime shedis ootama 45 minutit enne kui saime tööle asuda. Tööpäev lõppes kell neli päeval ning suhteliselt surnud tunne oli peal. Farmerid tahtsid meid järgmisel päeval jälle tööle ning tundub, et nüüd nad tahavadki meid nn täiskohaga tööle, mis on väga hea.Olen nüüd kolm viimast hommikut kell viis hommikul end üles ajanud, päris jube on nii vara ärgata. Kuid ehk harjun millalgi ära, päevad on suht pikad ning kurnavad tänu palavusele. Oleme teinud erinevaid asju, thinninud õunud ning pirne, korjanud aprikoose ning ploome, pruuninud tomateid ning neid ka traatinud. Seega päevad on mitmekesised-jällegi üks hea asi. Täna oli ka palgapäev-kolme päeva eest sain üle 400 dollari. Juhuu. Kahe nädala elamisraha on jälle olemas.
Täna oli meil siin torm, müristas ning sadas päris korralikult, tuul oli ka väga tugev, õnneks oli meie tormike õhtul, mitte siis kui töötasime.
Homme on mul ja Katrinil vaba päev. Jaanika läheb Erlele ning Jasonile appi squasse korjama. Squassid on pisikesed kõrvitsalised, erinevus on see, et ma söön neid (kõrvitsat ma jälestan).
Midagi muud erilist ei olegi juhtunud, sest peale tööd oled väsinud, tuled koju, kokkad ning siis natuke loed raamatut ning siis väike filmike ning magama ära. Ma loen Twilighti saagat:D. New moon on loetud, täna alustasin kolmanda osaga-Eclipse. Raamatud on inglise keeles, mis on hea. Ning filmideks on Prison Break, neljas hooaeg juba.

Täna oli siis huvitav päev, nii positiivselt kui ka negatiivselt. Positiivne oli see, et sain ühe vägagi naeratava panema sõnumi;)(Griffithi tegelased igatsevad mind) ning meil oli täna BBQ. Mõnus on istuda laua taga ning süüa salatit ning grillida kanakoibi ning vorstikesi, teades et Eestis on kole ilm ning isegi suvel ei ole nii soe ja mõnus. Ja arvake, mis lihast vorstikesed olid tehtud. Jep need, kes mõttes ütlesid vastuseks känguru lihast, siis neil on õigus. Ma sõin täna esimest korda känguru liha. Maitse oli imelik, kuid mitte paha. Selline kuivem ning tume liha on. Positiivne on ka see, et loen ingliskeelset raamatut. Hmm mis veel positiivne on- homme saan oma esimese pisike palgatseki.Ja nüüd tulevad negatiivsed asjad: ma nägin täna madu, õnneks mitte väga lähedalt, kõigest 1,5 meetri kauguselt ning oli pisike, ehk siis pojake ning see sitapea läks me maja alla. Ta oli pruunikas, seega ma sügavalt loodan, et see ei olnud brownsnake, sest siis panen ma Stanthorpest küll minema. Brownsnake´d ju ründavad, mitte ei lähe minema. Minu õues viibimine lühenem arvatavasti nüüd veelgi. Ma olen totaalne foobik-seega pole vaja muretseda, et ma Austraaliasse igaveseks jään. Teine negatiivne asi on see, et mul ei ole ikka veel tööd. Homme lähen Katriniga farme otsima. Paariks päevaks oleks tööd vaja, siis oleks ok.

Stanthorpe

Jälle istun Mäkis:D.
Starnhorpe jõudmine võttis parajalt aega. Sõitsime Wagga-Waggast siia 12 tundi. Ning jah, ma sain esimest korda austraalias autot juhtida. Kuskil neli tundi sõitsin mina. Mõnus oli, sest polnud ammu enam autot juhtinud. Jaanika ostis siis uue auto, sest vana läks surnuaeda. Juhtisin pimedas ning pidin äärepealt tegema kokkupõrke känguruga, napikas oli.
Siia jõudes läksime põhimõtteliselt kohe tööle. Tööpäev hakkas kell 6 hommikul ning lõppes kell 2 päeval. Korjasime aprikoose ning ploome. Nii mõnus tunne oli süüa enda korjatud aprikoosi:)Väga palav oli tööd teha, laua tappev. Ja ma olin autos maganud vähem kui tunni. Peale tööl käimist tulime linna, panime end tööbüroos kirja, leidsime elukoha. Elame motelli taolises asja. Meie toas on kolm voodit, väike kööginurk ning vannituba koos WC-ga. Kööginurgas on meil ainult kraanikauss, röster ning uun. Meie kõrval on ka kohe suur köök, kus on telekas ning diivanid, korralik pliit ning söögilaud jne. Tuba on korralik. Meie motellitaoline asi paikneb bushis ning siin on maod, seega arvake ise, kas ma lähen bushi jalutama või mitte. Üritan rohkem toas passida ning häda korral ainult majast eemale minna. minu foobia suureneb. Hädaolukorraks on pesu kuivama panek.Enne kui eile õhtul magama läksin olin olnud üleval 40 tundi, selle jooksul alla tunni tukkunud, 8 tundi palavas töötanud ning sõitnud 1100 km, seega päris edukas 40 tundi oli.
Täna koristasime, pakkisime asju lahti, käisime pesumajas pesu pesemas ning poes. Nüüd peame millalgi koju minema.
Seal kus ma elan on kehv levi ning internetis pole haisugi, elan kuskil 10km linnast väljas. Siin plaanin olla kuni Jaanuarini ning siis Griffithisse tagasi. Oh, ma unustasin, eile õhtul oli mulle väga meeldiv üllatus. Mulle helistati Griffithi hostelist, henna helistas James´i palvel ning kokkuvõttes rääkisin viie inimesega, osadega kellega hommikul hüvasti ei saanud öelda ning mõnega veel. Kõik soovisid mulle mõnusat aega siin ning, et igatsevad mind tagasi ning et ma ei oleks pidanud ära minema.Päris armas oli nendega rääkida, sest meil oli oma seltskond. Nüüd ma loodan, et kõik saavad veinitehasse tööle,sest siis tuleb Griffithi elust arvavasti üks parimaid aegu mu elus:)
Rohkem mul tööd ei ole, homme hakkame Katriniga otsima. Kuskil 10 päeva pärast on tööd küll, kuid enne seda on ka vaja elada.

Hi there

Lõpuks olen siis Griffithist läinud. hetkel istun Wagga Wagga Mäkis tasuta netis ning ootan Jaanikat ning Katrinit. Katrinit pole elu seeski läinud. Peaksime tunni pärast kokku saama ning siis hakkame Queenslandi poole kimama, hakkan elama Stanthorpe linnakeses. Arvatavasti olen seal 1,5 kuud ning siis aastavahetuseks, kas Brisbane´i või Sidneysse ning siis Griffithi tagasi, nädalakese niisama lebotamist seal ning siis 3,5 kuud rasket tööd veinitehases. Kuus päeva nädalas, ning see sisaldab ka öiseid vahetusi. Öösel natuke parem tööd teha, rohkem raha;)Peale veinitehases töötamist reisima..ja ma ei tea kui kaua. Vaatab, mis eluke toob. Griffithis hakkas mulle väga meeldima, esimesel päeval sain küll šoki, teine päev oli juba norm ning lõpuks meeldis mulle väga, toredad inimesed jne. Hosteli omanik on ka mõistlik mees. Hostelis sain kõige paremini läbi ühe sooma tüdrukuga, lahe saksa noormehega ning siis oma inglise noormeestega. Neid oli lõpuks kuus:D. Eile sain õhtul ka üllatuse, aussie Vanessa kinkis mulle lahkumiseks šokolaadi tordi...ma olin ikka väga üllatunud, sest me suhtlesime küll, kuid mitte väga, ainult mõni kord olime rääkinud. Aga jah, ma arvan, et päris armas võib Griffithisse tagasi minnes olla.
Inglise keel on väheke paremaks läinud, eesti keelt on imelik rääkida, sest kaks nädalat kuuled põhiliselt ainult inglise keelt ning räägid ka ainult inglise keeles. Täna suutsin Jaanikale telefonis ka küsimusele automaatselt inglise keeles vastata. Vaatab, kuidas ma peale kolme kuud veinitehases töötades eesti keelt räägin:D.
Minu huul on ikka veel imelik, valus. Ja huule all on sinikas ning huulel endal on sinikas ning seest on lõhki. See oli ikka päris korralik obadus-siit ka moraal, ei tasu basseinis möllata, kui oled gooni joonud.

Bye ning hoidke pöialt, et Quuenslandi elusalt jõuaksime ning, et seal kohe tööle saaksin asuda.