Stanthorpe

Jälle istun Mäkis:D.
Starnhorpe jõudmine võttis parajalt aega. Sõitsime Wagga-Waggast siia 12 tundi. Ning jah, ma sain esimest korda austraalias autot juhtida. Kuskil neli tundi sõitsin mina. Mõnus oli, sest polnud ammu enam autot juhtinud. Jaanika ostis siis uue auto, sest vana läks surnuaeda. Juhtisin pimedas ning pidin äärepealt tegema kokkupõrke känguruga, napikas oli.
Siia jõudes läksime põhimõtteliselt kohe tööle. Tööpäev hakkas kell 6 hommikul ning lõppes kell 2 päeval. Korjasime aprikoose ning ploome. Nii mõnus tunne oli süüa enda korjatud aprikoosi:)Väga palav oli tööd teha, laua tappev. Ja ma olin autos maganud vähem kui tunni. Peale tööl käimist tulime linna, panime end tööbüroos kirja, leidsime elukoha. Elame motelli taolises asja. Meie toas on kolm voodit, väike kööginurk ning vannituba koos WC-ga. Kööginurgas on meil ainult kraanikauss, röster ning uun. Meie kõrval on ka kohe suur köök, kus on telekas ning diivanid, korralik pliit ning söögilaud jne. Tuba on korralik. Meie motellitaoline asi paikneb bushis ning siin on maod, seega arvake ise, kas ma lähen bushi jalutama või mitte. Üritan rohkem toas passida ning häda korral ainult majast eemale minna. minu foobia suureneb. Hädaolukorraks on pesu kuivama panek.Enne kui eile õhtul magama läksin olin olnud üleval 40 tundi, selle jooksul alla tunni tukkunud, 8 tundi palavas töötanud ning sõitnud 1100 km, seega päris edukas 40 tundi oli.
Täna koristasime, pakkisime asju lahti, käisime pesumajas pesu pesemas ning poes. Nüüd peame millalgi koju minema.
Seal kus ma elan on kehv levi ning internetis pole haisugi, elan kuskil 10km linnast väljas. Siin plaanin olla kuni Jaanuarini ning siis Griffithisse tagasi. Oh, ma unustasin, eile õhtul oli mulle väga meeldiv üllatus. Mulle helistati Griffithi hostelist, henna helistas James´i palvel ning kokkuvõttes rääkisin viie inimesega, osadega kellega hommikul hüvasti ei saanud öelda ning mõnega veel. Kõik soovisid mulle mõnusat aega siin ning, et igatsevad mind tagasi ning et ma ei oleks pidanud ära minema.Päris armas oli nendega rääkida, sest meil oli oma seltskond. Nüüd ma loodan, et kõik saavad veinitehasse tööle,sest siis tuleb Griffithi elust arvavasti üks parimaid aegu mu elus:)
Rohkem mul tööd ei ole, homme hakkame Katriniga otsima. Kuskil 10 päeva pärast on tööd küll, kuid enne seda on ka vaja elada.