head emadepäeva kõigile, kes end emadena tunnevad!
Eile oli mul päev lastega jälle, käisime hommikul pargis mängimas, siis läksime ujulasse. mina ja amelea tegelesime siis kahe lapsega, üks on 5aastane üliarmas poisipõnn Josh ning teine on kena ja arukas 10 aastane tüdruk Lily. kolmas laps oli skaudilaagris, Lizzy siis. Ujulas oli ülitore. ujula lap´i pikkus oli 50 meetrit, seega oli tegemist suure kohaga, Ma tegin nagutuke ka lap´e, sõnal rõhul natuke, sest kui peale 3 oli mul kops kinni ja tahtmine ära uppuda. See näitab, et ma olen ikka väga oma vastupidavust kaotanud. peale ujulat läksime laste isa haiglasse vaatama. tal on mingisugune toksiline mürgitus, mis tekkis kehas. ma päris täpselt pole aru saanud ja ei tahagi, sest vaatepilt oli suht kohutav. Tal ei ole enam varbaid, ning kaotab ka sõrmeotsad, sest need olid veel mustad. Kaotanud on ta ka ühe kõrva ning ta oli ime peenike ja ta peab õppima uuesti käima. ta oli enne 2 nädalat koomas. Igatahes oli haiglas käik minu jaoks eriti raske, palatisse astudes oli mul tahtmine kiiresti ära joosta. Pole 10 aastat kuskil palatis käinud ja mul on haiglaskäimisega omad mälestused, mis teevad siiani liigagi haiget. Seega olin ma suht vormist väljas, kui lõpuks koju jõudsime. Kodus muutus õnneks kõik paremaks. Väljas särasid tähed, laual oli hea vein ja küünlad ning kõlasid ladina-ameerika rütmid. Seega tegime väikse tantsusessiooni kuni micheal sai toidu valmis. Toit oli suurepärane. Peale söömist läksime uuesti välja, nautisime veel kvaliteetveini ja jointi ning minugi tuju paranes loomulikult ;). peale seda kui ines ja micheal magama läksid, kolisime meie tüdrukud mullivanni-mullivann asub meil siin verandal tähistaeva all. Super lõõgastav oli. Seega oli see mu üks ilusamaid õhtuid elus. Mullivann, hea vein, hea seltskond, mäed, küünlavalgus tähed, värske õhk. Lihtsalt vaimustav.
Saturday, May 8, 2010
Thursday, May 6, 2010
Pokies
Yeah, ma olen natuke mängusõltlaseks kujunenud. Vähemalt täna tasus see ära, panin 5 dollarit sisse ja võitsin 60, aga ma loll ei suutnud ju end talitsda ja mängisin edasi. Lõpuks võtsin 50 dollarit välja ning siis kannatasin viis minutit ja panin jälle 5 dollarit sisse, mis ma loomulikult kaotasin.Unustasin enne oma imelist 5 dollari sissepanekut olin ma juba enne 4 dollarit teise masinasse toppinud ning 5 samasse. Vahet tegeligult ei ole, sest vähemalt jäin ma ilusasti plussi, kuid väga raske oli ikka mängimist takistada. Arvatavasti lähen ma kalleid pokies´i varsti jälle mängima. Muidugi ei ole mul nii hea käsi nagu Tobyl, kes peaaegu igakord võitis ning võitis suuri summasi, 600 dollarit on päris suur või mis? Samas ma ei raatsi ka kunagi 50 dollarit sisse panna. minu panuseks jääb ikka 5 või 10 dollarit.
Peale oma armsate pokiede mängimise tegin ma täna ka midagi asjalikku, saatsin tartu ülikooli avalduse eksmatrikuleerimiseks. Mul oli isegi kahju seda teha, kuid ma tegin õigesti. Kuigi ma arvan, et paljud minuga ei nõustu. Mul on veel terve elu aega õppida:)
Peale oma armsate pokiede mängimise tegin ma täna ka midagi asjalikku, saatsin tartu ülikooli avalduse eksmatrikuleerimiseks. Mul oli isegi kahju seda teha, kuid ma tegin õigesti. Kuigi ma arvan, et paljud minuga ei nõustu. Mul on veel terve elu aega õppida:)
Tuesday, May 4, 2010
Still in Huonville
Endiselt puhkan Huonvilles. Mõnus rahulik koht on see ning ma olen õppinud jälle magama, muidugi ei maga ma nii palju kui vanasti. vanadus hakkab vist peale tulema. Endiselt värvin siin uksi, mulle see töö meeldib. Reedest kuni laupäeva õhtuni valvasime viite last. Kõige noorem on viie aastane, pisike poiss nimega Joshua. Ta on lihtsalt nii võrratu, pisike armas hea poisike. Ja kui ta naeratab, siis sa lausa sulad. Vähemalt meie tüdrukud sulame. Pühapäeva hommikul käisime ka ta sünnipäeval. Peale babysitterite mängimist laupäeval põrutasime Hobartisse, kõige suurem linn Tasmaanias. Läksime linna pidu panema. Käisime alguses kahes pubis ja siis lõpetasime gayclub´s. Muusika oli seal super ning isegi õhkkond oli normaalne, muidugi oli vahepeal mul naljakas, kui üks kena neiuke üritas mind ära sebida. Ma vist olin päris punane näost, vähemalt suurem osa ajast ma küll punastasin. Igatahes olen ma nüüd gayclub´s käinud. Laupäeval vist lähme jälle Hobartisse pidutsema. Huvitav, millises klubis siis lõpetame. Hea oli klubis käia, polnud seda ammu teinud. Griffithis viimased neli nädalavahetust ei jõudnud ma kuhugi. Kuigi kõik käisid, siis mina ja toby suutsime ikkagi alati kuidagi koju jääda. Ja ma ei ole temast midagi siiani kuulnud, muidugi olen ma näinud ta update´e facebookis ning näha on, et ta naudib elu täiel rinnal, koos armsate eesti neidudega. Ta reisib koos nelja eesti tipsiga. ei ma räägi tast enam rohkem-haiget teeb.
Mina aga alustan uuesti reisimist järgmine kolmapäev. teeme siis Tasmaania idakalda ära ning siis arvatavasti liigun mandrile ära.
Ja teate ma olen kaalus juurde võtma hakanud, ok võtsin juba enne, kuid nüüd ikka võtan mõnuga, kui tagasi eestisse tulen, olen mõnusasti paksuke. ma lihtsalt ei suuda toidule kuidagi enam vastu panna.
Mina aga alustan uuesti reisimist järgmine kolmapäev. teeme siis Tasmaania idakalda ära ning siis arvatavasti liigun mandrile ära.
Ja teate ma olen kaalus juurde võtma hakanud, ok võtsin juba enne, kuid nüüd ikka võtan mõnuga, kui tagasi eestisse tulen, olen mõnusasti paksuke. ma lihtsalt ei suuda toidule kuidagi enam vastu panna.
Thursday, April 29, 2010
Huonville, Tasmania!
Olen nüüd Tasmaanias olnud varsti 2 nädalat. Viimane nädal ei ole õieti midagi teinud. Esimene nädal käisime tüdrukutega ringi sõitmas ja nii palju kui ma olen siin ringi käinud, siis ma jumaldan Tasmaaniat, see on koht kuhu võiksin kolida. Peaaegu sama suur kui Iirimaa, kuid elanikke on ainult 500 000. Siin on nii palju puutumata loodust, et mine hulluks.
Elan alates laupäevast Chrissy sõbra juures, elamise eest me maksma ei pea, kuid peame natuke tema heaks tööd tegema. Mina ja Veruca värvime uksi ning Amelea ning Chrissy rajavad köögivilja aeda. st nad korjavad hobuse sitta väetiseks. Tegelikult peaksin seda mina tegema, sest ma seletasin kuidas mulle meeldib loodus ning gardening, aga peale tundi aega hobusesita korjamist, ei meeldi mulle enam gardening ega ka hobused. Mul läks süda ikka küllaltki pahaks. Seega mõte, et ma kunagi hobused võtan, kadus küll ära. Aga uksi meeldib mulle värvida. Ja maja ninhg koht kus elame on ka super. Ilus vaade mägedele. seega elan ma paradiisis, kuigi paradiisi jaoks on tegelikult päris jahe siin. Vaadeke kui positiivselt ma kirjutan nagu poleks midagi halba juhtunud. midagi juhtuski, nagu alati sain ma kõrvetada. See tore ja armas inglise noormees, kellest ma siin enne kirjutasin on üks viimane siga. A dickhead, a fucking cunt! Emake, loodan et sa aru ei saanud. Kui sa arvad, et oled elus kõike näinud ning midagi hullemaks minna ei saa, siis palun vaadeke mind ja näete alati saab hullemaks minna. 10 tundi enne lennukile minekut saadetakse sulle külm sõnum, et sorry, mul on teine. Kuidas saab üks inimene nii käituda? Ma ei tea tast rohkem midagi ning arvatavasti ei saagi kunagi teada, mitte kunagi ei saa teada, mis juhtus ja kaua ta mulle valetas ja kaua ta mind lollitas. Aga aitab sellest, mis ei tapa, teeb tugevaks ning nagu aru saate olen ma ikka veel elus. Ja kui ma eestisse tagasi tulles olen lesbi, siis teate miks. aaa natuke šokeerivat teile veel. Ma reisin kolme tüdrukuga ja kaks neist on lesbid ning nad on paarike. Amelea tegelikult ei olnud enne Chrissyt, seega ma nägin pealt kuidas toimus tema muutumine ning tean kõike ta mõtteid selle juures. Ja kui ma näen neid praegu koos, siis võin öelda, ma ei ole näinud kunagi ühtegi nii õnnelikku ning armast paari. Ja nad mõlemad on nii head inimesed, nemad on minu tugi hetkel. kuid jah vaadetes kui õnnelikud on, siis on mul veel teinegi põhjus muuta oma orientatsiooni.
Reisimisest ma ei oska hetkel rohkem kirjutada. oskan vaid öelda, et tasmaania on maagiline, siin sajab isegi siis, kui taevas säravad tähed ning paistab kuu ning mitte kuskil ei ole mitte ühtegi pilve. vot nii maagiline on siin. Ah unustasin rääkida, et mees kelle juures elame on imeline. ta on väga spirituaalne ning väga soe ning tänu temale olen veel tasmaanias ning tema jutt aitas mind mitte hulluks minemast. jah maailmas on veel häid inimesi ning mina olen üks neist!!!
jajaa, ma tõesti varsti ostan endale pileti koju, juuli keskpaigaks siis ning olen kuni oktoobrini ning siis tagasi siia suurte võimaluste maale.
xxx
Elan alates laupäevast Chrissy sõbra juures, elamise eest me maksma ei pea, kuid peame natuke tema heaks tööd tegema. Mina ja Veruca värvime uksi ning Amelea ning Chrissy rajavad köögivilja aeda. st nad korjavad hobuse sitta väetiseks. Tegelikult peaksin seda mina tegema, sest ma seletasin kuidas mulle meeldib loodus ning gardening, aga peale tundi aega hobusesita korjamist, ei meeldi mulle enam gardening ega ka hobused. Mul läks süda ikka küllaltki pahaks. Seega mõte, et ma kunagi hobused võtan, kadus küll ära. Aga uksi meeldib mulle värvida. Ja maja ninhg koht kus elame on ka super. Ilus vaade mägedele. seega elan ma paradiisis, kuigi paradiisi jaoks on tegelikult päris jahe siin. Vaadeke kui positiivselt ma kirjutan nagu poleks midagi halba juhtunud. midagi juhtuski, nagu alati sain ma kõrvetada. See tore ja armas inglise noormees, kellest ma siin enne kirjutasin on üks viimane siga. A dickhead, a fucking cunt! Emake, loodan et sa aru ei saanud. Kui sa arvad, et oled elus kõike näinud ning midagi hullemaks minna ei saa, siis palun vaadeke mind ja näete alati saab hullemaks minna. 10 tundi enne lennukile minekut saadetakse sulle külm sõnum, et sorry, mul on teine. Kuidas saab üks inimene nii käituda? Ma ei tea tast rohkem midagi ning arvatavasti ei saagi kunagi teada, mitte kunagi ei saa teada, mis juhtus ja kaua ta mulle valetas ja kaua ta mind lollitas. Aga aitab sellest, mis ei tapa, teeb tugevaks ning nagu aru saate olen ma ikka veel elus. Ja kui ma eestisse tagasi tulles olen lesbi, siis teate miks. aaa natuke šokeerivat teile veel. Ma reisin kolme tüdrukuga ja kaks neist on lesbid ning nad on paarike. Amelea tegelikult ei olnud enne Chrissyt, seega ma nägin pealt kuidas toimus tema muutumine ning tean kõike ta mõtteid selle juures. Ja kui ma näen neid praegu koos, siis võin öelda, ma ei ole näinud kunagi ühtegi nii õnnelikku ning armast paari. Ja nad mõlemad on nii head inimesed, nemad on minu tugi hetkel. kuid jah vaadetes kui õnnelikud on, siis on mul veel teinegi põhjus muuta oma orientatsiooni.
Reisimisest ma ei oska hetkel rohkem kirjutada. oskan vaid öelda, et tasmaania on maagiline, siin sajab isegi siis, kui taevas säravad tähed ning paistab kuu ning mitte kuskil ei ole mitte ühtegi pilve. vot nii maagiline on siin. Ah unustasin rääkida, et mees kelle juures elame on imeline. ta on väga spirituaalne ning väga soe ning tänu temale olen veel tasmaanias ning tema jutt aitas mind mitte hulluks minemast. jah maailmas on veel häid inimesi ning mina olen üks neist!!!
jajaa, ma tõesti varsti ostan endale pileti koju, juuli keskpaigaks siis ning olen kuni oktoobrini ning siis tagasi siia suurte võimaluste maale.
xxx
Thursday, April 15, 2010
still alive and still down under
vabandan kõigi ees, kes mu blogi loevad ning ootavad uut postitust. Pole olnud viitsimist kirjutada, sest suhtlen inimestega kas msn.is või kirjutades ja tobe on kõike uuesti kirja panna. Eelmine reede lõpetasin siis oma töö Casellas. Viimase nädala töötasin hommikuvahetuses, mis tähendas seda, et töö algas kell 7 hommikul ja lõppes 3 päeval. Imelik oli valges töötada ning päikest näha. Päris raske oli ka, sest ma ei osanud enam öösel magada ja tänu sellele pidin viimane päev töölt varem koju tulema, sest pea käis ringi ja paha oli olla tänu magamatusse. samuti vb ka tänu sellele, et panin natuke pidu eelmine päev. Aga see ei loe, sest nii hullult ei pannud, ainult paar õlut. Igatahes on mu töö nüüd läbi ja ma ei säästnud nii palju kui lootsin ja kui palju lubati.
Griffithis lahkusin teisipäeva öösel, tulin melbourne ära. Olin melbournes kaks ööd, käisin shoppingul, sain vana tuttava zoraniga kokku ning esimesel õhtul käisin ross noble´t vaatamas. Minu jaoks oli see esimene kogemus vaadata päris elus stand up comedy´t. Väga hea oli, naersin nii, et pärast olid kõhulihased valusad. Hetkel olen Tiiu juures Pakenhamis ning homme lähen tagasi melbourne, saan vana korterikaaslasega kokku ning tüdrukutega kellega lähen tasmaaniasse. Tasmaanias plaanin olla kaks-kolm nädalat. pileteid tagasi pole veel ostnud. Peale tasmaaniat lendan brisbane´i tobyle järgi. Nüüd vist oleks õige aeg maida, et mul on siin austraalias keegi tekkinud. Ta on inglane ning väga armas inimene. Oleme koos olnud varsti 1,5 kuud, minu jaoks suht pikk aeg. enne seda olime väga head sõbrad. Igatahes vaatame kaua me veel koos oleme. Tasmaanias hakkan ma tööle, pean seal töötama vähemalt 2 päeva legaalselt, sest mul on kaks päeva puudu, et saada endale teise aasta viisa. Jälle üks uudis, ma plaanin austraaliasse kauemaks jääda. Koju tulen juulis ning austraalia tagasi tulen oktoobri alguses. Tahan natuke kodus olla, sest tähtsad sündmused on seal.
Kuna ma tulen austraaliasse tagasi, siis jäävad minu õpingud eestis pooleli. Kunagi jätkan neid, kuid võib-olla ka mitte. Eks aeg näitab jälle.
Üritan millalgi jälle kirjutada, arvatavasti tasmaanias, vähemalt nüüd hakkab midagi jälle juhtuma. Griffithis olles oli ainult töö, magamine ning nädalavahetustel pidu, midagi erilist ei juhtunud.
xxx
Griffithis lahkusin teisipäeva öösel, tulin melbourne ära. Olin melbournes kaks ööd, käisin shoppingul, sain vana tuttava zoraniga kokku ning esimesel õhtul käisin ross noble´t vaatamas. Minu jaoks oli see esimene kogemus vaadata päris elus stand up comedy´t. Väga hea oli, naersin nii, et pärast olid kõhulihased valusad. Hetkel olen Tiiu juures Pakenhamis ning homme lähen tagasi melbourne, saan vana korterikaaslasega kokku ning tüdrukutega kellega lähen tasmaaniasse. Tasmaanias plaanin olla kaks-kolm nädalat. pileteid tagasi pole veel ostnud. Peale tasmaaniat lendan brisbane´i tobyle järgi. Nüüd vist oleks õige aeg maida, et mul on siin austraalias keegi tekkinud. Ta on inglane ning väga armas inimene. Oleme koos olnud varsti 1,5 kuud, minu jaoks suht pikk aeg. enne seda olime väga head sõbrad. Igatahes vaatame kaua me veel koos oleme. Tasmaanias hakkan ma tööle, pean seal töötama vähemalt 2 päeva legaalselt, sest mul on kaks päeva puudu, et saada endale teise aasta viisa. Jälle üks uudis, ma plaanin austraaliasse kauemaks jääda. Koju tulen juulis ning austraalia tagasi tulen oktoobri alguses. Tahan natuke kodus olla, sest tähtsad sündmused on seal.
Kuna ma tulen austraaliasse tagasi, siis jäävad minu õpingud eestis pooleli. Kunagi jätkan neid, kuid võib-olla ka mitte. Eks aeg näitab jälle.
Üritan millalgi jälle kirjutada, arvatavasti tasmaanias, vähemalt nüüd hakkab midagi jälle juhtuma. Griffithis olles oli ainult töö, magamine ning nädalavahetustel pidu, midagi erilist ei juhtunud.
xxx
Sunday, February 28, 2010
28. veebr
I´m still alive.
ma ei ole siia väga pikalt midagi kirjutanud. Pole olnud viitsimist. Olen nüüd rohkem kui kuu aega tööl käinud. Samuti olen ka treeningul käinud, sain väikse CPR koolituse ning ka confined spaces´i koolituse, minu confine space´i ticket kehtib kaks aastat. See tähendab seda, et võin Austraalias ning uus meremaal kinnistes asjandustes töötada,kinnine on siis näiteks tehastes tankid.
Käin tööl viis ööd nädalas, üks nädal käisin kuus ööd. Suht läbi olen, sest ma ei oska siiani päeval eriti magada. Esimesed kaks nädalat magasin ööpäeva jooksul ainult neli tundi, nüüd tulevad juba ka seitsetunnises magamised, mis on väga hea.
Öötöö on mõnes mõttes üks nõme asi, tööl käimisele raiskan ma 10 tundi, siis ülejäänud aja magan või üritan magada, vaatan natuke tv seriesi ning röögin hosteli rahvaga. ma elan super mõnusas korteris, rahvas on tore siin. nädalavahetustel panen pidu ning siis päeva muidugi magan jälle. Kõige mõnusam öö on, pähapäeva öö, sest siis on minul ja Ameleal Sunday session-st mängime drinking game´ina Unot või siis higher or lower´it või siis muid kaardimänge. Mina ja Amelea teeme seda juba viiendat pühapäeva nüüd, st täna on siis juba viies kord. Me ei ole kunagi seda kahekesi teinud, tavaliselt on keegi alati ka veel olnud, kolmel korral on olnud Chrissy ning eelmine kord olid kaks poissi ning täna liitub meiega päris palju rahvast. sunday sessioni eesmärk on püsida üleval kella kuueni hommikul ning siis magama minna. oleme sellega alati hakkama saanud, raske on see sellepärast sest laupäeva öösel kustume tavaliselt kell kolm ära ning see ajab öövahetuse reziimi sassi ning siis pühapäeva ööga üritame seda tagasi saada.
Seega ma ei olegi midagi erilist siin teinud, tööl käinud ning pidu pannud. Mõnikord olen ka käinud gymis ning ujumas.
aa ma peaks vast kirjutama mida ma tööl teen. Olen RVDide peal, need on sellised ringikäivad masinad, mis puhastavad veinipõhjasid igasugusest ajamast. filtrid siis põhimõtteliselt. MInu ülesandeks on iga tund ronida üles tankide osta, mis on 13-15 meetri kõrgused, ning võtta seal mahlade, veinide kõrgused. Võttan dippe ainult nendest tankidest, mida RVDid kasutavad ning vahel ka teistele dippe, kui palutakse. Kanname koguaeg nn radiod enda küljes. Mina olen channel 5´il. Kui olen dipid ära võtnud, siis kobin anna tagasi kannan tulemused tahvlile või siis teatan neile, kes palusid teenet. kannan tulemused ka oma data sheetidele ning siis vaatan, mis RVDid teevad. pean kandma datasheetidele RVDide tegevused tunnis, et mis kellaaeg läks producti peale, mis kell pesti jne. RVDisid on 8. Samauti pean rvdide plate puhastama ning vahel pesen ka neid. Mulle enda töö meeldib, kuid jalad on mul väga läbi.Iga tund nende tankide otsa ronida on päris kurnav. Mul on hetki, kus mul on niisamagi valus käia.
Muide ma ostsin endale IPod nano, pisike armas sinene olevus on mul nüüd.
ma ei oskagi rohkem kirjutada.
Aa ükskord pidin töö juures surma saama. See oli päris hull kogemus, mul läks tükiks ajaks söögiisu ära ning siiani kardan forklifte. Minu kaastöötaja sõitis forkliftiga suht kiiresti ning selle peal oli kaks üle 300 kg kaaluvat earth bagi. Ma sõitis mulle liiga lähedale ning pidurdas järsult, mõlemad earth bagid lendasid maha ning mina olin täpselt nende kotikeste all. Õnneks toimus asi kudagi aeg luubis minu jaoks, sest viimane asi mida ma nägin oli see, kuidas ülemine bag kukkuma hakkas ning oli üsna minu pea kohal. Õnneks on mul küllaltki kiire reaktsioon ning ma suutsin tagasi hüpata ning siis lendasid bagid mõnuga maha, ma kõndisin metallaia läheduses, see läks peale õnnetust täiesti kõveraks. Forklifti juht sai ka suht suure ehmatuse, sest tema arvas korraks, et ma jäin kottide alla. Igatahes tuli ta oma masinakesest suht kaamena välja ning käed värisesid. Kui ma oleks taht ma oleks võinud ülemustele kaevata ning ta oleks töö kaotanud, aga mina hea inimene ei teinud midagi, sest me saame taga väga hästi läbi. Vot see on minu meeldejäävam kogemus viimase kuu jooksul.
Ma üritan siis mõelda, mis veel juhtunud on. tegelikult on veel siin asju juhtunud, kuid need ei ole laiemale publikule:). Ja ma tean nüüd, et Monza sa oled nüüd pettunud, kuid sinu rõõmuks võin ma sulle öelda, et ma kirjutan sulle alati kõigest, sina oled kõige rohkem update´itud.:P
ma ei ole siia väga pikalt midagi kirjutanud. Pole olnud viitsimist. Olen nüüd rohkem kui kuu aega tööl käinud. Samuti olen ka treeningul käinud, sain väikse CPR koolituse ning ka confined spaces´i koolituse, minu confine space´i ticket kehtib kaks aastat. See tähendab seda, et võin Austraalias ning uus meremaal kinnistes asjandustes töötada,kinnine on siis näiteks tehastes tankid.
Käin tööl viis ööd nädalas, üks nädal käisin kuus ööd. Suht läbi olen, sest ma ei oska siiani päeval eriti magada. Esimesed kaks nädalat magasin ööpäeva jooksul ainult neli tundi, nüüd tulevad juba ka seitsetunnises magamised, mis on väga hea.
Öötöö on mõnes mõttes üks nõme asi, tööl käimisele raiskan ma 10 tundi, siis ülejäänud aja magan või üritan magada, vaatan natuke tv seriesi ning röögin hosteli rahvaga. ma elan super mõnusas korteris, rahvas on tore siin. nädalavahetustel panen pidu ning siis päeva muidugi magan jälle. Kõige mõnusam öö on, pähapäeva öö, sest siis on minul ja Ameleal Sunday session-st mängime drinking game´ina Unot või siis higher or lower´it või siis muid kaardimänge. Mina ja Amelea teeme seda juba viiendat pühapäeva nüüd, st täna on siis juba viies kord. Me ei ole kunagi seda kahekesi teinud, tavaliselt on keegi alati ka veel olnud, kolmel korral on olnud Chrissy ning eelmine kord olid kaks poissi ning täna liitub meiega päris palju rahvast. sunday sessioni eesmärk on püsida üleval kella kuueni hommikul ning siis magama minna. oleme sellega alati hakkama saanud, raske on see sellepärast sest laupäeva öösel kustume tavaliselt kell kolm ära ning see ajab öövahetuse reziimi sassi ning siis pühapäeva ööga üritame seda tagasi saada.
Seega ma ei olegi midagi erilist siin teinud, tööl käinud ning pidu pannud. Mõnikord olen ka käinud gymis ning ujumas.
aa ma peaks vast kirjutama mida ma tööl teen. Olen RVDide peal, need on sellised ringikäivad masinad, mis puhastavad veinipõhjasid igasugusest ajamast. filtrid siis põhimõtteliselt. MInu ülesandeks on iga tund ronida üles tankide osta, mis on 13-15 meetri kõrgused, ning võtta seal mahlade, veinide kõrgused. Võttan dippe ainult nendest tankidest, mida RVDid kasutavad ning vahel ka teistele dippe, kui palutakse. Kanname koguaeg nn radiod enda küljes. Mina olen channel 5´il. Kui olen dipid ära võtnud, siis kobin anna tagasi kannan tulemused tahvlile või siis teatan neile, kes palusid teenet. kannan tulemused ka oma data sheetidele ning siis vaatan, mis RVDid teevad. pean kandma datasheetidele RVDide tegevused tunnis, et mis kellaaeg läks producti peale, mis kell pesti jne. RVDisid on 8. Samauti pean rvdide plate puhastama ning vahel pesen ka neid. Mulle enda töö meeldib, kuid jalad on mul väga läbi.Iga tund nende tankide otsa ronida on päris kurnav. Mul on hetki, kus mul on niisamagi valus käia.
Muide ma ostsin endale IPod nano, pisike armas sinene olevus on mul nüüd.
ma ei oskagi rohkem kirjutada.
Aa ükskord pidin töö juures surma saama. See oli päris hull kogemus, mul läks tükiks ajaks söögiisu ära ning siiani kardan forklifte. Minu kaastöötaja sõitis forkliftiga suht kiiresti ning selle peal oli kaks üle 300 kg kaaluvat earth bagi. Ma sõitis mulle liiga lähedale ning pidurdas järsult, mõlemad earth bagid lendasid maha ning mina olin täpselt nende kotikeste all. Õnneks toimus asi kudagi aeg luubis minu jaoks, sest viimane asi mida ma nägin oli see, kuidas ülemine bag kukkuma hakkas ning oli üsna minu pea kohal. Õnneks on mul küllaltki kiire reaktsioon ning ma suutsin tagasi hüpata ning siis lendasid bagid mõnuga maha, ma kõndisin metallaia läheduses, see läks peale õnnetust täiesti kõveraks. Forklifti juht sai ka suht suure ehmatuse, sest tema arvas korraks, et ma jäin kottide alla. Igatahes tuli ta oma masinakesest suht kaamena välja ning käed värisesid. Kui ma oleks taht ma oleks võinud ülemustele kaevata ning ta oleks töö kaotanud, aga mina hea inimene ei teinud midagi, sest me saame taga väga hästi läbi. Vot see on minu meeldejäävam kogemus viimase kuu jooksul.
Ma üritan siis mõelda, mis veel juhtunud on. tegelikult on veel siin asju juhtunud, kuid need ei ole laiemale publikule:). Ja ma tean nüüd, et Monza sa oled nüüd pettunud, kuid sinu rõõmuks võin ma sulle öelda, et ma kirjutan sulle alati kõigest, sina oled kõige rohkem update´itud.:P
Wednesday, January 20, 2010
7.jaanuar
Pole jälle mahti saanud, et blogi kirjutada. Vahepeal on isegi aastanumber vahetunud. Mina võtsin selle igatahes ookeani ääres vastu.
Mõtlesin, et üritan nüüd tagant järgi midagi kriblada. Alustan siis täna asjade meenutamisega. Hetkel olen ma Sydneys. Viibin siin ainult ühe päeva, homme lähen juba Griffithi, väike elevus on sees, sest pole griffithi tegelasi ju ammu näinud ning homme toimub juba majapidu meil. Ning laupäevaks on plaanitud välja pubisse minna. Juhuuu. Seega ootab mind ees nüüd kaks nädalat pidu ja pillerkaar ning peale seda lõbusat osa pean ma hakkama kuus päeva nädalas tööl käima ning puhkuseks ei ole enam siis üldse aega. Natuke pelgan ka seda suurt töötamist, kuid raha nimel on ju inimesed peaaegu kõigeks valmis.
Sydneysse jõudsin täna kell viis õhtul, tormasin või õigemini roomasin oma kolme kotiga kõige lähemasse backerisse, mis ei ole v'ga odav, kuid ma ei jaksanud lihtsalt edasi minna.Minu suur seljakott oli millegi pärast väääääga raske, arvatavasti kaalub küll üle 20kg. Bussijuht ei jõudnud seda ühe käega korralikult bussi alumisest luugist välja tõsta, pidin talle appi minema. Aga nüüd tuli mul tahtmine filmi natuke vaadata ning siis tuttu minna, sest pean homme kell kuus hommikul end jälle üles ajama, täna rongis väga hästi ei maganud, ning öösel magasin ka ainult kaks tundi. Seega on korralik väsimus peal. Griffithis üritan siis hakata kirjutama. Esimestel päevadel pole selleks arvatavasti aega, kuid hiljem kindlasti.
21.Jaanuar
Kõigepealt palju õnne kallile Rudolfile. Rudolf loodan, et sul tuleb korralik pidu, kahjuks ei saa täna su auks napsi võtta, kuna hommikul pean tööle minema ning alkoholi sisaldus veres peab olema 0.
Nagu näete ei ole ma jälle vahepeal midagi kirjutanud. Kiire on olnud ning ei ole olnud tahtmist ka kirjutada. Sidneys lubasin, et kirjutan asju järgi, kuid selle jätan ma täna küll ära. Vb kirjutan kunagi tulevikus. Nii palju võin öelda, et aastavahetusel olin Birbie saarel, võtsin aastavahetuse vastu rannas ning päras öösel tegin ka skinny dippingut. Peale aastavahetus sõitsime Katriniga niisama ringi ning nautisime ookeani. Käisime ka zoos, koaalasid kallistamas, sain ka seda teha. Koaalad on maailma nunnumad loomad. Nende karv on nii pehme ja mõnus. Nad on lihsalt liiga armsad. Ma olin nagu väike laps, kui sain koaala sülle. Sel hetkel olin küll maailma õnnelikum inimene. Peale tuuritamist käisin mõned päevad tööl ning siis tulin Griffithi ära. Ma olin nii ärevil, kui siia lõpuks jõudsin. Ja muidugi läks meil kohe siin peoks ära ning nüüd ongi põhimõtteliselt kaks nädalat järjest pidu olnud. Esimesel laupäval oli ka korralik pidu ning minul ning ühel inglise poisil keesid tunded üle, mis lõpuks lõppes sellega, et ta sai mult peksa. Ja tõsiselt ma andsin poisile peksa, mitte mingi bitch slap, vaid korralik peks. Nüüd kardab ta mind nii, et jube. Järgmisel päeval oli tal nägu paistes ning punane ning minul nukid valusad. Ma olen enda üle päris uhke:). Aga aitab sellest, ülejäänud peod on möödunud ilma eriliste vahejuhtumisteta. Griffithis mulle meeldib ning jään siia siis veel kolmeks kuuks.
Oma veinitehase tööd alustan siis homme, esimesed päevad on koolitused ning erinevad katsed. Korralikud peaksin hakkama tööle järgmine kolmapäev. Mina sain endale öövahetuse, see tähendab seda, et järgmised kolm kuud hakkan ma käima tööl 23.00-07.00 ning magama hakkan päeval. Raha hakkan ka korralikult teenima. Mind on nimetatud hosteli kõige parema õnnega inimeseks. Sain veinitehase töö läbi juhuse( tööle kandideerisid sellised inimesed, kes olid juba aasta otsa plaaninud Gasellas tööd saada-ning osad neist ei saanud) ning nüüd, kus kõik palvetasid, et saada öist vahetust ning mina olin see, kellel oli suva, mis vahetuse saan, sai öövahetuse. Öövahetuse sai 14 inimest meie hostelist ning nendest ainult kolm tüdrukut. Seega vahel on ka mul õnne. Imelik on mõelda, et mu elurütm muutub nii palju. Õhtuti enam pidu ei saa panna ning ega hommikulgi midagi teha ei saa, sest tööjuures korraldatakse aegajalt narko ning alko teste ja kui vahele jääd, siis on kõik läbi.
Ma olen siin griffithis kolm päeva tööl käinud, meloneid kõplamas. Täiesti mõttetu töö, kuid vähemalt sai natuke lisaraha. Kui enne tundus elu austraalias mulle väga kallis, siis nüüd olen ma harjunud juba. Näiteks ostsin ma endale 50 dollari eest siidrit ning ma isegi ei pilgutanud silma. Arvatavasti, kui ma suvel eestisse tulen, siis ma lähen lolliks seal, sest kõik tundub nii odav.
Aa, ma lähen nädalavahetuseks vist Melbourne koos Kathe ning Hennaga, tüdrukud lähevad suurde linna pidutsema. Pean jälle lõpetama, lähen poistega töösaapaid ostma.
Kunagi kriblan jälle.
Pole jälle mahti saanud, et blogi kirjutada. Vahepeal on isegi aastanumber vahetunud. Mina võtsin selle igatahes ookeani ääres vastu.
Mõtlesin, et üritan nüüd tagant järgi midagi kriblada. Alustan siis täna asjade meenutamisega. Hetkel olen ma Sydneys. Viibin siin ainult ühe päeva, homme lähen juba Griffithi, väike elevus on sees, sest pole griffithi tegelasi ju ammu näinud ning homme toimub juba majapidu meil. Ning laupäevaks on plaanitud välja pubisse minna. Juhuuu. Seega ootab mind ees nüüd kaks nädalat pidu ja pillerkaar ning peale seda lõbusat osa pean ma hakkama kuus päeva nädalas tööl käima ning puhkuseks ei ole enam siis üldse aega. Natuke pelgan ka seda suurt töötamist, kuid raha nimel on ju inimesed peaaegu kõigeks valmis.
Sydneysse jõudsin täna kell viis õhtul, tormasin või õigemini roomasin oma kolme kotiga kõige lähemasse backerisse, mis ei ole v'ga odav, kuid ma ei jaksanud lihtsalt edasi minna.Minu suur seljakott oli millegi pärast väääääga raske, arvatavasti kaalub küll üle 20kg. Bussijuht ei jõudnud seda ühe käega korralikult bussi alumisest luugist välja tõsta, pidin talle appi minema. Aga nüüd tuli mul tahtmine filmi natuke vaadata ning siis tuttu minna, sest pean homme kell kuus hommikul end jälle üles ajama, täna rongis väga hästi ei maganud, ning öösel magasin ka ainult kaks tundi. Seega on korralik väsimus peal. Griffithis üritan siis hakata kirjutama. Esimestel päevadel pole selleks arvatavasti aega, kuid hiljem kindlasti.
21.Jaanuar
Kõigepealt palju õnne kallile Rudolfile. Rudolf loodan, et sul tuleb korralik pidu, kahjuks ei saa täna su auks napsi võtta, kuna hommikul pean tööle minema ning alkoholi sisaldus veres peab olema 0.
Nagu näete ei ole ma jälle vahepeal midagi kirjutanud. Kiire on olnud ning ei ole olnud tahtmist ka kirjutada. Sidneys lubasin, et kirjutan asju järgi, kuid selle jätan ma täna küll ära. Vb kirjutan kunagi tulevikus. Nii palju võin öelda, et aastavahetusel olin Birbie saarel, võtsin aastavahetuse vastu rannas ning päras öösel tegin ka skinny dippingut. Peale aastavahetus sõitsime Katriniga niisama ringi ning nautisime ookeani. Käisime ka zoos, koaalasid kallistamas, sain ka seda teha. Koaalad on maailma nunnumad loomad. Nende karv on nii pehme ja mõnus. Nad on lihsalt liiga armsad. Ma olin nagu väike laps, kui sain koaala sülle. Sel hetkel olin küll maailma õnnelikum inimene. Peale tuuritamist käisin mõned päevad tööl ning siis tulin Griffithi ära. Ma olin nii ärevil, kui siia lõpuks jõudsin. Ja muidugi läks meil kohe siin peoks ära ning nüüd ongi põhimõtteliselt kaks nädalat järjest pidu olnud. Esimesel laupäval oli ka korralik pidu ning minul ning ühel inglise poisil keesid tunded üle, mis lõpuks lõppes sellega, et ta sai mult peksa. Ja tõsiselt ma andsin poisile peksa, mitte mingi bitch slap, vaid korralik peks. Nüüd kardab ta mind nii, et jube. Järgmisel päeval oli tal nägu paistes ning punane ning minul nukid valusad. Ma olen enda üle päris uhke:). Aga aitab sellest, ülejäänud peod on möödunud ilma eriliste vahejuhtumisteta. Griffithis mulle meeldib ning jään siia siis veel kolmeks kuuks.
Oma veinitehase tööd alustan siis homme, esimesed päevad on koolitused ning erinevad katsed. Korralikud peaksin hakkama tööle järgmine kolmapäev. Mina sain endale öövahetuse, see tähendab seda, et järgmised kolm kuud hakkan ma käima tööl 23.00-07.00 ning magama hakkan päeval. Raha hakkan ka korralikult teenima. Mind on nimetatud hosteli kõige parema õnnega inimeseks. Sain veinitehase töö läbi juhuse( tööle kandideerisid sellised inimesed, kes olid juba aasta otsa plaaninud Gasellas tööd saada-ning osad neist ei saanud) ning nüüd, kus kõik palvetasid, et saada öist vahetust ning mina olin see, kellel oli suva, mis vahetuse saan, sai öövahetuse. Öövahetuse sai 14 inimest meie hostelist ning nendest ainult kolm tüdrukut. Seega vahel on ka mul õnne. Imelik on mõelda, et mu elurütm muutub nii palju. Õhtuti enam pidu ei saa panna ning ega hommikulgi midagi teha ei saa, sest tööjuures korraldatakse aegajalt narko ning alko teste ja kui vahele jääd, siis on kõik läbi.
Ma olen siin griffithis kolm päeva tööl käinud, meloneid kõplamas. Täiesti mõttetu töö, kuid vähemalt sai natuke lisaraha. Kui enne tundus elu austraalias mulle väga kallis, siis nüüd olen ma harjunud juba. Näiteks ostsin ma endale 50 dollari eest siidrit ning ma isegi ei pilgutanud silma. Arvatavasti, kui ma suvel eestisse tulen, siis ma lähen lolliks seal, sest kõik tundub nii odav.
Aa, ma lähen nädalavahetuseks vist Melbourne koos Kathe ning Hennaga, tüdrukud lähevad suurde linna pidutsema. Pean jälle lõpetama, lähen poistega töösaapaid ostma.
Kunagi kriblan jälle.
Subscribe to:
Posts (Atom)