Still in Huonville

Endiselt puhkan Huonvilles. Mõnus rahulik koht on see ning ma olen õppinud jälle magama, muidugi ei maga ma nii palju kui vanasti. vanadus hakkab vist peale tulema. Endiselt värvin siin uksi, mulle see töö meeldib. Reedest kuni laupäeva õhtuni valvasime viite last. Kõige noorem on viie aastane, pisike poiss nimega Joshua. Ta on lihtsalt nii võrratu, pisike armas hea poisike. Ja kui ta naeratab, siis sa lausa sulad. Vähemalt meie tüdrukud sulame. Pühapäeva hommikul käisime ka ta sünnipäeval. Peale babysitterite mängimist laupäeval põrutasime Hobartisse, kõige suurem linn Tasmaanias. Läksime linna pidu panema. Käisime alguses kahes pubis ja siis lõpetasime gayclub´s. Muusika oli seal super ning isegi õhkkond oli normaalne, muidugi oli vahepeal mul naljakas, kui üks kena neiuke üritas mind ära sebida. Ma vist olin päris punane näost, vähemalt suurem osa ajast ma küll punastasin. Igatahes olen ma nüüd gayclub´s käinud. Laupäeval vist lähme jälle Hobartisse pidutsema. Huvitav, millises klubis siis lõpetame. Hea oli klubis käia, polnud seda ammu teinud. Griffithis viimased neli nädalavahetust ei jõudnud ma kuhugi. Kuigi kõik käisid, siis mina ja toby suutsime ikkagi alati kuidagi koju jääda. Ja ma ei ole temast midagi siiani kuulnud, muidugi olen ma näinud ta update´e facebookis ning näha on, et ta naudib elu täiel rinnal, koos armsate eesti neidudega. Ta reisib koos nelja eesti tipsiga. ei ma räägi tast enam rohkem-haiget teeb.

Mina aga alustan uuesti reisimist järgmine kolmapäev. teeme siis Tasmaania idakalda ära ning siis arvatavasti liigun mandrile ära.

Ja teate ma olen kaalus juurde võtma hakanud, ok võtsin juba enne, kuid nüüd ikka võtan mõnuga, kui tagasi eestisse tulen, olen mõnusasti paksuke. ma lihtsalt ei suuda toidule kuidagi enam vastu panna.