Wednesday, September 23, 2009





17.september.
Täna korjasime esimest korda siis juba uues aias. Siiani olingi ainult Denny juures korjanud. Uue aia omanik on James Campell, päris tore vanamees, kuid seletab liiga palju , õnneks saab tema jutust ikka midagi aru. Osade iirlaste jutust ei saa suurt midagi aru. Ma tegin täna õunte korjamisega rekordi, kahe aasta oma siis, 7 binni. Ma olen jumala õnnes ning väsimust ega midagi ei ole ning käed ka ei valuta, ainult koht kuhu ma sain mingilt putukalt hammustada. Mul ei ole õrna aimugi, kes mind hammustas või nõelas. Mesilane ja herilane need olla ei saanud, sest mul ei lähe nende nõelamist paiste. Hetkel on jah käsi väheke paistes ning hammustuse koht on valus. Alguses oli pisike tulipunane laik, nüüd on väga suur roosa laik ja rsk kui valus oli alguses. Õuna aias sain siis oma laksu kätte.
Aga, mis kõige peamine. Eile oli mul siin oldud aja ning vist üldse üks parimaid õhtuid. Käisime Peter´iga lesuire center´s, pärast väiksed Magnersid ühes hästi kenas pubis ning siis oli tema juures väga armas olemine. Eks mul oli täna sellepärast ka palju jaksu õunaaias rügada, sest eilsed saunad ja mullivann tegid oma töö. Kohutavalt hea tunne oli kehal pärast nädalast füüsilist tööd.

Ning, mis veel oluline on-ilmad on siiani superilusad.


21.september

Täna korjasime õunu kolmandas aias, John Campelli juures. Nii sitad puud olid, et jube. Oleme seal vist kaks päeva veel, mingit raha ikka saab, kuid vähe. Ilm oli täna ka jube, sadas kuni poole üheni ning sadu lõppes siis, kui otsustasime lõpetadam sest olime aluspesuni märjad ning lootusetult külmunud, hetkel on meil mõlemad tervis korras, mis on hea. Tööga on siis kehvad lood, sest kehv õunaaasta on ning pole üldse kindel, mis ma viimased kaks nädalat teen, sest töö saab otsa ning pole pooltki raha kokku saanud-seega on asjad natuke halvasti, kuid elu näitab, mis saab.

Laupäeva õhtul käisin Armagh City Hotel´s peol koos Marina ja Thomasega. Pidu oli nagu ikka tavaline klubilaks. Muusika oli täpselt sama. Tantsisin ka väheke. Ja appi ma ei ole kunagi nii kõrgeid kontsi kandnud, need olid alles kingad. Laenasin need Thomase õelt Alvalt. Hommikul oli mul tervis korras, sest ega ma eriti midagi ei tarbinud. Marina suri küll suht terve hommiku:D. Pühapäeval käisime Giant´s Causeway´s, maailmaüks ilusamaid ning müstilisemaid kohti. Koht on kuulus oma vulkaaniliste kivimite poolest, mis on rombikujulised. All pool on ka mõni pilt. Siis käisime veel Carrick-a-Rede´l, ilus oli, mul ei ole lihtsalt sõnu. Tõeline muinasjutu ning postkaardi rannik.
Oo, täna oli veel üks tore asi. Me tegime kana magushapu kastmega, liiga hea oli. Ja muide ma õppisin tegema kaneelirulle. Tänks Marina;). Ta on mul päris tore kaaslane, kellega koos elada.
Toidust veel nii palju, et iirlased ei oska süüa. Nende toidud ning serveerimine küll väga ahvatlev välja ei näe. Eestlased on selles osas paremad.

23. sept.
jälle martini juures. Väike neti külastus. Martinil ja Margarethil on nii armas poeg, kolme kuune ning ta naeratab nii lahedalt. Väiksed lapsed on ikka inglid. T'nane päev oli ok. Kuus binni sai tehtud.

No comments:

Post a Comment