õhtust kõigile!
Mõtlesin, et kirjutan siia natuke. Ja peaasjalikult sellest, kui vastikud on araablased. Arvatavasti kui nad eesti keelt oskaksid, siis viskaksid nad mu kividega surnuks. Igatahes oli meil siin paar päeva pisike armas kutsikas. Ma ei tea kust ta tuli, kuid selline kolme kuune beebivillas koeralaps. Alguses oli ta hästi arg, kuid ma ostsin ta toidu ja veega ära ning, siis kui ta mu häält kuulis, tuli alati ühe kuudi alt välja minu juurde ning puges kaissu. Oih see kutsu oli armas, ma ikka tõesti armusin tasse ära. Ta meenutas mulle Murrit, eks see oli ka peamine põhjus, miks ma kutsusse nii ära kiindusin. Nagu te märkasite, siis ma kasutasin mineviku vormi, sest kutsut alates eilsest enam ei ole, sest need raisad araablased peksid teha ja 99% kindlusega ka tapsid ta ära, sest nähti, et ta visati autokasti, ma ka nägin kaugelt kuidas midagi sinna lendas ning mingit häält sealt ei tulnud. Seega ma olen veendunud, et mu kutsu on surnud. Ma olin oma toas ning kuulsin kõike pealt, see oli kohutav, ma ei tea, kas ma midagi jubedamat olen üldse kuulnud oma elus. Kõige hullem oli veel see, et viis minutit enne nende sigade tegutsemist, kutsikas veel jooksis minu juurde ja tegin talle pai. Kutsikas oli mu omaks võtnud. Ma läksin endast ikka täiesti välja ja ega ma siiani eriti õnnelik ei ole. Õnneks ma täna ega ka eile õhtul enam neid sigasid ei ole näinud, sest muidu oleks ma neile ikka väga julmalt öelnud, ma usun, et perse saatmisest nad aru vast ikka saavad siin.
Araablased on julmad ning vastikud ning lisaks sellele ka peded! Normaalsed mehed ei käi käest kinni ja ole ümbert kinni. Ma olen õnnelik, et ma olen sündinud lääneühiskonda. Eestis ja mujal euroopas saaksid nad sellise loomapiinamise eest kohtusse anda, siin on neil vist see normaalne. Ma mõnuga tooks siia motelli ühe sea, tutvustaks neile nende sugulast!
Olen pissed off.
No comments:
Post a Comment