3. märts

Laupäeva õhtu on käes. Kolme nädala pärast saan juba korraliku eesti sööki süüa. Te ei kujuta ette, kui pettunud ma siinses toidus olen, mis meile tuuakse. Mul on juba hommikusöögist juba praegu kõrini ning lõuna- ja õhtusöögid ei ole ka just parimate killast olnud, ok riis on isegi hea, mis nad teevad, kuigi liiga rasvane. Aga need salatid, mis siin kõrvale pannakse, on lihtsalt jubedad. Ja koguaeg on toidu lisandiks ka nende tüüpiline sai, millest on mul juba siiber. Ma usun, et ma ei ole elu seeski nii palju toiduga vingunud kui siin, ma osasid asju isegi ei ole maitsenud, mis meile tuuakse, sest nad juba näevad kahtlased välja. Täna õhtusöögiks olid mingi hiinalaterna moodi asjad söögiks, nende maitse oli isegi talutav, kõrvale oli kahte sorti huumust ning nende sai. Ma sõin oma portsust vist ainult veerandi ära, magustoitu ei maitsenudki. Vähemalt saan siin niivõrd kuivõrd dieeti pidada. Ja joogiks tuuakse meile kaks korda päevas pepsit või siis fanta laadset asja. Tervislikkusest on asi kaugel. Mul käivad sellissed neelud korraliku võileiva peale ning loomulikult üldse hea toidu peale. Ja ma olen alles kolm päeva siin söönud. Aga mis teha, mujalt mul ka toitu saada pole ja kuna on tasuta, siis elan vast üle. Me oleme phm keset kõrbe ühes motellis, muud asustust siit ei paista või olen mina lihtsalt pime. Aga kõrb ei ole siin ilus liivane, vaid on kiviklibu, kus midagi ei kasva, siin leidub ka palju sellist musta kõrbe, ehk siis pealmine kiht on ränikividest.
Täna ma kirjeldasin siis oma puursüdamiku põlevkivi osa üksinda, lõhede kirjeldamist tegime Hardiga koos, sest kahekesi läks kiiremini ning me oleme natuke ajahädas siin, sest ilmad on väga kehvad olnud, külmad ja vihmased ning loomulikult väga tuulised, eile tuli isegi rahet. Ning väljas on väga raske midagi kirjeldada, kui vihma sajab. 12 märtsist peaksid ilmad siin alles soojemaks minema, ennem ka natuke kuid 12ks lubatakse juba 21 kraadi, ma ei jõua seda ära oodatagi, sest sitaks külm on. Ja meil oli tuba ka nii külm, nüüd paar tundi on soojem olnud, sest võtsime poistelt radika ära, sest muidu oli toas kuskil 13 kraadi vist, suht võimatu on siis arvutis midagi logida.
Ma ei teagi millal mul vaba päev on, et kuhugi sõita saaks, loodan et järgmise nädala keskel, see oleks hea, sest midagi tahaks siin näha ka ikka.
Need hulkuvad koera karjad siin on päris jubedad, sest nad käivad ümber meie motelli ning seal kus me tööd teeme, siis uluvad ning kiunuvad seal lähedal, õnneks ta täitsa lähedale ei tule, sest nad ikka kardavad natuke inimesi, kohalikud pidid neid kividega loopima. Meil on siin viis kassi ka, kes muud ei tee, kui ainult süüa nuruvad, kuigi nad saavad iga päev meilt korraliku portsu toitu, arvatavasti on hirmul, et järsku enam ei saa. Üks kass on päris ilus, üleni valge ning üks silm on sinine ja teine roheline. Kasse ma paitada ei julge, arvatavasti on neil igasuguseid parasiite küljes.
Siinset neti ühendust ma ka ei jaksa ära kiruda, lihtsalt närvi ajab. Kuidas saab sellist internetti üldse olemas olla.
Mulle tundub, et ma kirun siin kõike, kõik ka halb ei ole. Inimesed on toredad ning töö on ka huvitav, kuigi hetkel minu jaoks veel keeruline.