rudolfile!!!

Nii ma siis kirjutan Rudolfi sundimisel blogisse midagi uut. Palju on juhtunud selle ajajooksul kui ma viimati kirjutasin. Ütlemata tihe ja huvitav on olnud see aeg. Nii kiire tegelikult, et lihtsalt ei olnud aega kirjutada ja nüüd oleks nii palju kirjutada, et ma lihtsalt ei viitsi, võtan lühidalt kokku või siis nii lühidalt kui suudan.
1. Tulen Eestisse tagasi ja seekord jäädavalt. 15. detsember kell 20.00 puudutavad mu jalakesed jälle eestimaad ja seda tänu Moonikale:). Suured suured tänud sulle!

2. Tänu sellele, et mul minek juba 9 päeva pärast nüüd, siis käisin ruttu Whitsunday saartel seilamas, kuna see ooli üks mu unistustest. aga kõik läks seal suht halvasti, tegelikult mitte ka kõik, kuid minu jaoks oli reis pettumus. Esiteks ei ole need saared midagi nii paradiis midagi. Võib- olla oli asi halvas ilmas, suurem osa ajast oli pilves ja vahepeal ka sadas. Olin laeval kaks päeva ja kaks ööd, merehaigeks ma vähemalt ei jäänud, maksma läks mu trip üle 600 dollari. Toit oli ka hea ja seltskond oli suhteliselt normaalne, välja arvatud see, et mingi alaealise näoga 20 aastane rootsi kutt üritas mind ära sebida, tal see loomulikult ebaõnnestus. Igatahes whiteheaven beach nägi suht mage välja pilves ilmaga ja ujuda sai seal ainult kostuumis, kuna kõikjal mingid meduusad. Snorgeldasin kaks korda. samuti proovisin ma sukeldumiseks ning see proovmiseks ka jäi, sest tuli välja, et mul on foobia sukeldumise ees, mul tuli meeletu paanikahoog peale ja ma tõesti arvasin, et ma upun kohe ära. Seega sukeldumine minu asi vist ei ole. Siis sain ma snorgeldaise käigus kaks korda meduusalt sutsaka ära, esimesel korral sain kohe abi ja mingeid põletusi või asju ei jäänud, kuid teisest korrast mul siiani nukkidel ilusad laigud, loodan, et need kunagi ikka ära kaovad. Igatahes maksin ma selle eest, et end piinata:P Aga vähemalt on mul Whitsundays tehtud ning purjetatud ka, purjetamine ise oli ikka mõnus.

3. Mina ja Jaanika tegime suure outbacki tripi, Alice Springsis liitus meiega Merle, kes on Jaanika tuttav. Sõitsime kokku 7000km maha ja nägime palju palju ilusaid kohti. Uluru ning Kata Tjutad on mul nähtud. Geoloogiliselt oli reis samuti väga põnev, käisin opaale otsimas, laavavooludes jalutamas, 5km läbimõõduga meteoriidikraatris, siis vulkaanikraatris, ning loomulikult erinevates muudes imekohtades. Neid saate ehk kunagi piltidelt vaadata:P. Reisil oli vahepeal probleeme ka, mina jäin kohe haigeks, suutsin angiini läbi põdeda ja sain esimest korda asutraalias arsti külastada, krdi kallid tegelased on nad ja lollid kah. Siis läks meil kaks korda auto katki, õnneks toimus parandamine kiiresti. Mina magasin terve selle sõidu aja autos, ainult kaks ööd olin voodis, üks kord kohe alguses, kui ma palavikus ja enda arvates suremas olin ning teine kord pidime võtma väikse majakese Uluru lähedal, sest mujal ei võinud ööbida, Krdi aborigeenid oma seadustega. See läks maksma mulle 50 dollarit ja magasin ainult 3,5 tundi. appikene mulle tundub, et ma vingun koguaeg. Tegelikult oli ju reis meeletult tore ja ma ei ole vist nii paljudes ilusates kohtades enam ammu käinud. Ja eile oli mu elu õnnelikeim päev, ma nägin vabas looduses koaalasid, ma pidin nende pärast lolliks minema. Nad on ikka nii üliarmsad olevused.

4. Ma olen tagasi Melbournes, täna võtsin endale lihtsalt magamise ja lebotamise päeva, nii on ka hea vahel olla. Käisin sõin sushit, jalutasin natuke ringi ja siis käisin laundrys pesu pesemas. Ja nüüd võtsin ka aega, et siia kirjutada. Olen melbournes kuni kolmapäevani ning siis lähen Tiiu juurde Pakenhami natukeseks ning siis laupäeva õhtul stin endal lennujaama ja lendan Kuala Lumpuri, sealt edasi Londoni ning Inglismaal olen natuke aega Monza juures ja siis tulengi koju. Ma ei jõua enam ära oodata, saan lund näha ja kõiki sõpru ja muid tegelasi;)

aitab tänaseks küll :P